Tarkuse allikal täidetud kannud

Komisjoni liikmed Kirsti Malmi (vasakult), Aivi Otsnik, Peeter Paenurm, Tiit Salumäe, Einar Soone, Kaie Tanner, Elo Süld, Lia Kaljuste, Mari-Ann Oviir, Heli Jürgenson koos pojaga; tagareas Toomas Maarand, Jaane Lend (helitehnik), Priit Humal ja Joel Luhamets. Pildilt puuduvad komisjoni liikmed Laine Jänes, Katriin Fisch-Uibopuu, Jaan Tammsalu, Piret Aidulo, Anna Humal, Sirje Semm ja Kristel Neitsov.

EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo komisjon sai möödunud nädalal viimast korda kokku ja vaatas tagasi kaheaastasele tööperioodile.

Käes oli kokkuvõtete tegemise ja tänu toomise aeg. Koos peapiiskop Andres Põderi tänusõnadega ja kiitusavaldustega pandi pidulik punkt suve suurüritusele, 10.–12. juunini Tartus toimunud kirikupäevale ja vaimulikule laulupeole.

Andres Põder tänas tegijaid kordaläinud laulupeo ja kirikupäeva eest.

Üle 3000 osaleja

Kirikupäev ja laulupidu jätkas 1997. aastal taaselustatud kirikupäevade traditsiooni. Laulupeol osales 171 kollektiivi üle 3000 laulja ja pillimängijaga. Registreerunud kooridest oli segakoore 91, lastekoore 28, naiskoore 32, pasunakoore 13, kaks koori tuli Saksamaalt, kolm Soomest, üks Venemaalt ja Leedust. Teistest konfessioonidest olid esindatud adventkirik, baptistid, nelipühilased ja uusapostlik kirik.

Pidu ei käinud üksnes laululaval. Erinevaid ettevõtmisi toimus nii lastele kui ka noortele, koguduseliikmetele  ja neile, kes otsivad ainest järelemõtlemiseks ja tahet enesesse süüvimiseks. Peo ettevalmistamiseks kulus kaks aastat, nüüd on üritus läbi, aruanded valmis ja aeg on kokkuvõtteid teha.

27. septembril toimus komisjoni viimane ja pidulik koosolek, kus osales ka peapiiskop Andres Põder, kes tänas kogu kiriku nimel kõiki komisjoniliikmeid. Konsistooriumi poolt anti välja kolm tänukirja: laulupeo üldjuhile Heli Jürgensonile, komisjoni esimehele Joel Luhametsale ja Tartu linnapeale Laine Jänesele.

Jälg jäi järele

Koosoleku ümarlaua taha kogunesid tehtud tööle tagasi vaatama ürituste põhikorraldajad, meeled täis rahulolu ja tänu. Peapiiskop märkis, et keegi tegijatest ei lootnud, et üritus nii hästi läheb. Loomulikult võiks paremini minna ja eks tehti ka apsakaid, kuid sellega, mis tehtud sai, tuleb olla mitte ainult rahul, vaid väga rahul. Peapiiskopi arvates sai kirikurahvas taas kord kogeda kooslaulmise ülendavat rõõmu.

Praost Joel Luhamets märkis, et kirikupäevast ja vaimulikust laulupeost ei jäänud alles üksnes kaunid mälestused, vaid ka käegakatsutavad esemed. Praost Luhamets osutas kirikupäevaks joonistatud Piiblile, mis laulupeofilmi ja CD-de ning väikeste meenete kõrval annab head tunnistust tehtud tööst.

Pärast suuri tänusõnu vaadati läbi aruanne ja kaaluti ürituste õnnestunud ja ka ebaõnnestunud külgi. Positiivsete tulemuste poolelt märgiti, et kõik kontserdid õnnestusid ja said rohke publiku osaliseks, laste- ja noorteüritused olid populaarsed oma generatsiooni kuulajaskonna seas ning Oaasi ja näituste külastajad jäid nähtuga väga rahule.

Vigade poolelt tehti ettepanek, et järgmine kord võiks laululava ja teiste kesksete paikade vahel sõita buss, et ka lauljad saaks proovide vaheajal osaleda kirikupäeva üritustel. Samuti peab kirikupäevad plaanima aega, mil koolides on õppetöö lõppenud, et võimaldada kooridele paremad majutustingimused.

Kohtumispaik Tartus

Jutuajamise käigus märgiti, et Eesti kirikupäev ei ole sarnane Saksa kirikupäevaga. Kui Saksa kirikupäev on suunatud enamasti väljapoole kirikut ja koosneb paljudest misjonit rõhutavatest üritustest, siis Eesti kirikupäevade rõhuasetus on suunatud sissepoole.

Kirikupäev oli Jumala rahva suur pidu, mis kõneleb kiriku ühtsusest ja tugevusest. Kirikupäevade põhirõhk oli asetatud eelkõige laulupeole. Tiit Salumäe tõdes, et kuna laulupidude traditsioon on Eestis tugev ja ühendav suurus, siis ei saa me haarata millegi võõra järele, mis ei tule rahvast endast.

Kaie Tanner lisas, et kui kirik otsib pidevalt keelt, mille kaudu väljaspool kirikut asuvat inimest kõnetada nii, et tekiks teineteisemõistmine, siis laulus on kirik selle ju leidnud. Kui vaadata kirikutöö valdkondadele, siis kõige rohkearvulisemalt on kogudustes haaratud kooritöö, lisanduvad laste- ja noortetöö ning diakoonia ja misjoniga seonduvad ettevõtmised.

Head ainet järelemõtlemiseks andis Mari-Ann Oviiri ettepanek järgmisel kirikupäeval ühendada kõik kiriku suursündmused: kiriku noortepäevad, misjoniüritused, lasteüritused ja konverentsid. Ürituste ühendamine annaks võimaluse keskenduda tervikule, mille õnnestumiseks saab iga kiriku allasutus oma panuse anda.

Järgmise kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo suhtes tegi koosolek konsistooriumile ettepaneku moodustada kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo sihtasutus, nimetada liikmed ja teha ettevalmistusi põhikirja koostamiseks. Samuti otsustati, et vaimulik laulupidu peab leidma oma koha laulupidude kalendris.

Eeldatavasti toimub järgmine kirikupäev ja vaimulik laulupidu 2010. aasta juunis. Nii et, armas kirikuline, kui me enne ei näe, siis aastal 2010 ehk taas Tartus.

Elo Süld,
komisjoni tegevsekretär