Torniehitus on usaldatud Jumala hoole alla

Läinud pühapäeval, 10. jaanuaril õnnistati Tartu Maarja kiriku torni ehitus ja pandi tulevase torni alla ajakapsel.

Issand on imeliselt korraldanud, et olen saanud kaasa elada Tartu Maarja kogudusele kirikuhoone tagastamise ja taastamise protsessile ja et võisin pühapäeval, kui tähistati kiriku 179. aastapäeva, jälgida, kuidas koguduse õpetaja Timo Švedko pani metallkapslisse ehitusprojekti, enda läkituse, koguduse statistika, töötegijate nimekirja, teisi kiriku taastamisega seotud materjale ja muud. 

Kapslisse läks ka kaks Eesti Kiriku numbrit, käibel olevad mündid ja mälupulk ning koos kirikut taastava sihtasutuse juhataja Silvia Leiaruga saime naerda, et kui kauges tulevikus peaks tõesti keegi kapsli avama, siis võidakse imestada, mis vidin see on ja milleks seda kasutatakse. Aga olgu see jutt vihjeks tulevikku, sest kokku on lepitud, et käesolev lehenumber leiab koha tornimunas. 

Olla kirikuehitaja

Tõenäoliselt väga palju kordi aastate jooksul on mõelnud selle Maarjamaa ühe vanema koguduse liikmed taasiseseisvumisprotsessis kuulsaks saanud Heinz Valgu lausele „Ükskord me võidame niikuinii“. Aga kogudus pole ainult unistanud, vaid on tegutsenud ja koondanud enda ümber palju vabatahtlikke abilisi.  

Silvia Leiaru ütleb, et kirikuhoone taastamiseks on annetanud üle 500 eraisiku ja üle 80 ettevõtte. Tegelikult on neid inimesi märksa rohkem, sest paljud on helistanud toetusnumbritele või on teinud oma annetuse anonüümselt korjanduskasti. Need paljud annetades säranud silmad jooksid nagu filmilint kauaoodatud pidupäeval kõnesid kuulates silme eest läbi. 

Jumala kaastööliste rohkus, kes selle hoone taassünnile on appi tulnud, kinnitab, et torni vundament on tugev. Õpetaja Timo  Švedko sõnas pühakirjast pärit Issanda sõnadega: „Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse“ (Js 28:16). Ja torni ehitava Embach Ehituse OÜ juhatuse esimees Andres Salusaar kinnitas kohaletulnuile, et firma teeb oma tööd uhkuse ja hoolikusega ning kõik saab hästi tehtud.

Õnnelik põlvkond

Piiskop Joel Luhamets rääkis, et ajal, mil tema Tartusse teenima tuli, oli linnas 1,3 kirikut (Peetri kirik ja osaliselt kasutatav Pauluse kirik). Viimase paarikümne aastaga on pilt muutunud. Ta tunnistas, et usku oli vähe, kui taastama hakati varemetes Jaani kirikut ja esimesed miljonid kroonid kadusid kui mutiauku. „Aga see, mis on inimesel võimatu, on Jumala käes võimalik,“ sõnas ta. Ja lisas, et kirikutorn on nagu majakas, mis meile suunda näitab.

Jaani ja Pauluse kiriku taastamist on toetanud ka praegune linnapea, Maarja kirikut taastava sihtasutuse nõukogu esimees Urmas Klaas, kes ütleb, et oleme alustanud ajaloolist missiooni. Ta rõhutab, et võib olla õnnelik, sest kuulub kirikuehitajate põlvkonda. „On suur õnn, et saame heastada selle kurjuse, mida eelkäijad on pidanud üle elama,“ sõnas ta.

Häid soove lausuti veel ajakapsli paigutamisel oma kohale ja teiste seas andis oma õnnistuse juhatuse esimees Lea Saar. Loodetavasti jääb ajakapsel juba esmaspäeval kerkima hakanud torni alla igaveseks. Pidulikul sündmusel andis piiskop üle veel EELK aukirjad ettevõtjatele Heikki Valgule ja Imre Taalile. Aukirja oli varem kätte saanud justiitsministeeriumi asekantsler, sihtasutuse nõukogusse kuuluv Priit Kama. Kõik kolm meest olid sihtasutuse juhatuse liikmed aastatel 2010–2017 ja said seetõttu rõõmsasti tunnustatud. 

Piduliku sündmuse lõpetas helilooja Urmas Sisaski „Sanctus“ Tartu Maarja kirikukoori ettekandes Lilyan Kaivi juhatusel. Et aga päev oleks täiuslik ja õnnistatud, suundus kogudus kogudusemajja jumalateenistusele. Kuna tegu oli Jeesuse Kristuse ristimispühaga, oli jutlus päevakohane ja kutsus saama jumalalapseks. 

Rita Puidet

Pildigalerii: