Ühendab aegu ja inimesi

Laupäeval, 6. märtsil kutsus Eesti Kiriku toimetus oma sõpru Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja tähistama ajalehe 80. sünnipäeva.
Kuigi suuremas plaanis on 80 aastat köömes, on see aeg ühe lehe jaoks märkimisväärne, olgugi et tegelikku ilmumisaega koduses Eestis tuleb kirikulehel mõõta 30 aastaga. Lehe taasilmumisest ja intervjuusid eelmiste peatoimetajatega on olnud võimalus juba lehest lugeda.
Inimestest ja inimestele
Ka oli eelmises lehes lugejate arvamusi, mis tähendab nende jaoks Eesti Kirik. Mis siis on Eesti Kirik? Ja vastaksin: inimesed. Erinevad inimesed Värskast, Hiiumaalt, Tõstamaalt ja Jõhvist, Austraaliast ja Kanadast, eestlased ja soomlased, keda ühendab kristlik mõõde, soov hoolida ja aidata üksteist ning jagada sõnumit, kaugustest hoolimata.
Leht polegi ju midagi vähemat ega rohkemat kui inimesed: tegijad, lugejad ja need, kellest kirjutatakse. Ka need, kes igaviku teele on läinud – kas äsja nagu Kalev Raave või nagu 80 aasta eest Rapla taluperemees ja kiriku vöörmünder Aadu Erma, kellest kirjutatakse 6. märtsi lehes aastal 1924.
Sellessamas Eesti Kiriku 10. numbris (6.03.1924) ütleb toonane Tartu Pauluse koguduse õpetaja praost Arnold Habicht: «Ei ole ju tarvis, et meie eluring ei tea kui avar peab olema. Ka kitsastes piirides võib inimene õnnistusvilja valmistada. Ta peab ainult sügavalt kündma, et südame salajamast põhjast peidulolevad kuldvarad valge ette tulevad.»
Oma vagu on luteri kiriku häälekandja ikka püüdnud ajada: lugejatega Eesti eri paikades kohtudes, paljude inimestega suheldes ja intervjuusid tehes, raamatuid välja andes, aga ennekõike muidugi igal nädalal ilmuva lehe kaudu.
Ikka külvates
Üheks vaoks on kujunenud viiendat korda korraldatud meediakonverents, kuhu sel aastal kutsuti esinema ainult neid, kes lehega lähedalt seotud või lehte kindlasti loevad.
Konverentsile kogunenud kuulajatele esinesid ettekannetega Heino Noor, Eenok Haamer, Anu Pallas, Eda-Kai Simmermann, Tiit Pruuli, Tõnu Lehtsaar, Pille Valk ja Alar Kilp. Kavakohaselt pidanuks ettekandega Eesti Kiriku taassünnist esinema Kuno Pajula. Peapiiskop emeerituse asemel sai sõna praost Joel Luhamets.
Erilaadsed esinejad tõid kuulajateni ülevaate vaimulikust ajakirjandusest, kristlike väärtuste kujundamisest, religioossest haritusest ja kasvatusest, maailma pühapaikadest, tavade tähendusest, naiste ordinatsioonist ja ühiskonna muutustest vaimulike pilgu läbi.
On meeldiv, et kõigi viie meediakonverentsi toimumispaigad ja valitud teemad on omavahel haakunud. Kui seekord jäi konverentsil kõlama õpetaja Eenok Haameri lause «Hädaohtlik on teha järske pöördeid, sest siis kaovad juured», võis iga osaleja vaadata näitusemaja püsiekspositsiooni ja meelde tuletada esivanemate sajanditetagust elu.
Ja muidu ehk suusoojana kõlav lause omandab uue kaalu kontekstis, kus Eestil Euroopa Liidus horisont laiaks-laiaks läheb, aga vertikaaltelg ehk meie ideaalid ja juured hääbuma hakkavad. Kahest teljest inimese elus rääkis oma ettekandes aga juba Pille Valk.
Pidulikkust lisasid üritusele lähemalt ja kaugemalt saabunud tervitused, ka peapiiskoppidelt Jaan Kiivitilt ja Udo Petersoolt. Kingituse toimetuseperele andis üle Eesti Posti nõukogu esimees Jüri Ehasalu.
Naatan Haameri foto koos palvega said aga peatoimetaja Sirje Semmilt sellest lehetegijate jaoks tähtsast päevast mälestuseks Eesti Kirikuga eriliselt seotud isikud.
Rita Pokk