Üks vald, neli kirikut, ühine mure

Esmaspäeval, 17. aprillil kogunesid Puhja seltsimajas kõik need, kes on oma mureks võtnud küsimuse, kuidas saada korda Elva valla territooriumil asuvate luterlike kirikute katused. 

Mure Valga praostkonda kuuluva ja Elva valla alale jääva nelja kiriku katuse osas pole tegelikult uus. Probleem on juba mõni aeg ilmne ning asjatundjad on olukorda kriitiliseks hinnanud ja märkinud, et kiiremas korras tuleks nende renoveerimisse panustada. 

Paradoksaalselt muutus laiema avalikkuse jaoks nimetatud mure aga nähtavaks seoses rõõmsa uudisega. Uudisega, mis rääkis, et riik on eraldanud muinsuskaitseameti kaudu nende nelja kiriku kordategemiseks kokku 551 929 eurot (toetust said kirikud Rannus 200 000 eurot, Rõngus 200 000 eurot, Elvas 96 270 eurot, Puhjas torni jaoks 55 659 eurot). Rõõmust tõukus mure – et tööde alustamiseks riigilt laekuvat summat kasutada, on vaja liita vahendite hulka oma kapital, kokku 68 135 eurot.

Seda raha kogudustel pole. Omafinantseeringu leidmiseks koputati piirkonna omavalitsuse, Elva vallavalitsuse uksele. Valla juhtide vastus oli, et uudis on küll rõõmustav ja meeldiks väga väljavaade saada piirkonna kirikud kui atraktiivsed turismimagnetid ning kohalikud kultuuritemplid korda, ent – soovitud raha ei ole kuskilt võtta.  

Tekkinud tupikseisu lahendamiseks otsustasid kogudused eesotsas Valga praostkonna projektijuhi Miina-Liisa Kuusemaaga kokku kutsuda avaliku rahvakoosoleku. Katust pakkus selleks Puhja seltsimaja.

Kell 19 täituski seltsimaja esine autodest ning saali kogunes ligi sada inimest. Üle ootuste rohkelt, nagu tunnistas Miina-Liisa Kuusemaa Eesti Kirikule antud intervjuus. Ta selgitas ürituse korraldamise motiivina vajadust jagada informatsiooni: „Meil oli alust arvata, et inimesed ei tea olukorra sisu. Teame, et Elva vallas on erinevaid arvamusi. Ka selle kohta, kas ja kuidas võiks aidata kogudustel omafinantseeringut kokku saada. Inimesed, kes otsustavad raha eraldamist, ei ole tegelikult tehtavate töödega kursis. Seetõttu planeerisimegi teavitamise ürituse. Et saaksime mitme kandi pealt valgustada, kui eriline see on, mida teeme.“ 

Kuusemaa sõnul oli korraldajate sooviks kutsuda kogukond kokku. Nii koguduste esindajad kui valla juhid, volikogu liikmed. 

Võib kinnitada, et piiskop Joel Luhametsa loetud palvega sisse juhatatud aruteluõhtu kulges sõbralikus õhkkonnas. Kõik ettekanded ja spontaansed sõnavõtud olid tajutavalt orienteeritud soovile leida lahendus. Üsna tiheda programmiga õhtut aitas ajaliselt raamides hoida õhtut juhtiv Enn Tobre. 

Pikemad ettekanded olid Valga praostilt Mart Jaansonilt, kes andis sõnas ja pildis ülevaate Elva valla luterlike kirikute tegevusest; kirjanikust kultuuriloolaselt Loone Otsalt, kes tegi kultuuriloolise ekskursi nelja koguduse ajalukku; Elva vallavolikogu liikmelt (kuni esmaspäevani ka kultuuriministri nõunik) Marika Saarelt, kes rääkis koguduste ja omavalitsuste koostööst; praostkonna projektijuht Miina-Liisa Kuusemaa tutvustas Elva, Puhja, Rannu ja Rõngu kiriku restaureerimistöid perioodil 2017–2023; Nõo vallavanem Maano Koemets jagas oma kogemusi koostööst koguduste ja omavalitsuse vahel. 

Vaba mikrofoni pakkumisest võttis teiste hulgas kinni Lea Saar, kes rääkis Tartu Maarja kiriku ülesehitamise loos koguduse ja linna heast koostööst. Saar toonitas, et lisaks rahalisele poolele on alati oluline suhtumine. Ka omavalitsuse moraalne toetus mõjub kui kvaliteedimärk, mis kutsub annetama. 

Mikrofoni juures käis mitu korda ka Elva vallavanem Priit Värv, kes hiljem tunnistas Eesti Kirikule, et ta on optimistlik ning teeb endast oleneva, et kogudustele toetust leida. Kas just kogusummas ja kas just korraga ning kohe, selles ta paraku kahtleb, ent esimesel võimalusel ja määral.  

„Meie jaoks tuli uudis raha laekumisest ootamatult. On olnud keeruline aasta ja sellises summas toetust meil eelarvelistest vahenditest pole. Kui tahta kiirelt ja kohe, on selleks ainuke allikas valla reservfond. Selleks peavad volikogu liikmed oma heakskiidu andma. See fond on teadupärast ootamatute kulude katteks. On riskantne teha otsust kevadel, mil aasta on veel ees,“ rääkis vallavanem. Ta soovis väljendada aga oma kindlat seisukohta, et Elva vald ei ütle kogudustele „ei“, vaid sooviks tõhustada kommunikatsiooni ja läbirääkimiste võimekust. Üheskoos võiks leida ka võimalusi vajaliku summa kokku saamiseks. Selle näitena nimetas ta valla kommunikatsiooniasjatundjate kaasamist reklaamitöö tegemiseks koostöös kogudustega. 

Kui õhtut jäi lõpetama ühislaul „Õnnista ja hoia“, oli tajuda, et kaks ja pool tundi elavat keskustelu ning selgitustööd on kandnud vilja. Valla juhid, volikogu liikmed, koguduste liikmed ja vaimulikud – ühtäkki oli tunda, et kokku on tuldud ühise mure pärast. Ja ühiste jõududega võiks sellest murest saada rõõmus töövõit. Sajandi projekt on teostatav siiski, jäi kõlama koduteele asujatele.

Liina Raudvassar

Elva valla luterlikud kirikud

Valla piiridesse jäävad Elva, Puhja, Rannu ja Rõngu kogudus oma kirikuga

Riik on muinsuskaitseameti kaudu eraldanud 551 929 eurot valla kirikute katuste kordategemiseks

Omafinantseerimiseks vajatakse 68 135 eurot, summat otsitakse