Usk teeb elu kergemaks

Aasta viimasel päeval sai 70aastaseks Haapsalu koguduse juhatuse liige ajakirjanik Lehte Ilves, Eesti Kiriku hea partner. 

Kuidas te Haapsalu kogudusse jõudsite? 

Usklikuks sain pärast üht äratundmishetke Haapsalu baptistikirikus, aga luteri koguduse liige sai minust pärast leeris käimist mais 1998. Tahtsin leeri minna juba varem, aga tunnid olid nädalavahetusel ja mina tahtsin nädalavahetusel lastega olla, lugeda, puhata, aiatööd teha, looduses käia. Siis oli lehes kuulutus, et leeritunnid on kolmapäevaõhtuti. See sobis.   

Kuidas teid võiks iseloomustada?

See, kuidas mina ise ennast näen, polegi tähtis, sest see ei pruugi kokku minna sellega, kuidas teised mind näevad. Tahaksin, et minust mõeldakse hästi, et oleksin sõbralik, mõistev ja kaastundlik, et räägiksin vähem ja kuulaksin teisi rohkem, et oleksin targem ja ilusam jne. 

Kuidas on usk mõjutanud teie elu ja tööd?

Usk on nagu „üks kindel linn ja varjupaik“. Või nagu ilmasammas, mis hoiab minu väikest universumit koos. Annab tuge, kui mina ei saa olusid muuta. Palun küll kaitset ja hoidmist, aga kui oma jõud jääb nõrgaks, annan kõik Jumala hooleks – „Sinu tahtmine sündigu“. 

Nõnda teeb usk elu kergemaks ja lihtsamaks. Patustamisest ma pole hoiduda suutnud, osanud või tahtnud. Eks näe, kuidas sellega asjad lahenevad. Pühapäeva pole ma kuigi hoolsalt pühitsenud. Olen ennast lohutanud, et mis mõnele töö, on teisele puhkus, ja et Jumal on andestav.   

Mida tähendab teie jaoks riik ja kirik? 

Riik on asi, mis läheb mulle korda. Eesti riik ja kõik teised riigid ka, sest neist koosneb maailm ja kõik, mis selle sees on. Poliitika, tükati närune ja armetu, läheb mulle korda, sest sellest pole kellelgi pääsu. Ela keset raba või laant, poliitika saab su ikka kätte, kui ühel päeval on rabast saanud  turbaväli ja laanest raiesmik. Kirik on palju isiklikum ja pehmem asi. Eks sealgi tehakse poliitikat, aga see mu igapäevaelu nii palju ei mõjuta. Ma ei pane peapiiskopile pahaks, kui ta ilmalikes asjades sõna võtab. Luteri kirikul ei ole nii pikk ajalugu kui katoliiklastel ja õigeusklikel, nemad võivad ilmaliku elu peale natuke kõrgemalt ja kergemalt vaadata. Luterlastele läheb ilmalik elu rohkem korda.

Missugune intervjuu on olnud teie jaoks kõige meeldejäävam? 

Helged mälestused on president Lennart Merist, ta oli väga sõbralik ja alati heas tujus. Meri võis keset ilusat suvepäeva Haapsalus paari külalisega vastu jalutada. Tol ajal oli normaalne, et parajasti lõunale siirduv ajakirjanik astub siis prominendile ligi ja asub intervjueerima. Toomas Hendrik Ilvest oli hea küsitleda, niisamuti ka Arnold Rüütlit. Meeles on üks erastamiste ja tagastamiste aegne intervjuu mehega, kes lasi inimese maha, sest too rüüstas tema metsa. Mul oli temast väga kahju, mäletan ta punaseruudulist flanellpluusi siiamaani.   

Mida te Eesti rahvale uueks aastaks soovite?

Soovin, et inimesed saaksid targemaks ega valiks riiki, omavalitsusi jm ameteid juhtima rumalaid, ahneid ja valelikke inimesi. Et inimesed saaksid aru, kui hullusti oleme oma planeeti kasutanud, ja sellest johtuvalt muudaksid oma käitumist. Oleksid uute asjade muretsemisega kokkuhoidlikud ja hoolivad. Soovin, et minu luterlikus kirikus saaks rahulikult ja üksteist mõista püüdes rääkida ka neil teemadel, mis tänapäeval lahendamist ootavad.

Rita Puidet