Vändras käib koos rõõmusõnumiring

Mõte täiskasvanute kodugrupist kripeldas mul südames juba mõnda aega.

Tänu mõttekaaslase innustusele ja koguduse õpetaja Ants Kivilo toetusele alustasimegi aprillis 2010 kooskäimist rõõmusõnumiringina. Õpetaja Kivilo on nende aastate jooksul toetanud abimaterjaliga. Tema sõnul on hea, kui piibliringi veab koguduse liige, sest siis on kõik võrdsed ja pole passiivseid kuulajaid. Rõõmusõnumiringi nimetus on võetud piibliuurimismaterjalide järgi, mida kasutame (http://www.gladtidings-bs.com/estonia/gtbs/index.shtml).
Selle õppematerjali põhjal on hea tööd alustada. See on suureks abiks rühmajuhile, küsimustik on tõhus vahend inimeste aktiivsesse mõttetegevusse suunamisel. Rõõm on suur, kui tagasihoidlikud osalejad nagu märkamatult arutlusse sulanduvad.
Esimesel aastal olime tihti koos vaid kolmekesi. Kuid eks Piibelgi ütle, et kus kaks või kolm on Jeesuse nimel koos, on tema nende keskel.
Huviliste arv on kasvanud. Leian, et vaimulik osadus peabki olema niisugune, kuhu inimene tuleb hea meelega. Nii kujuneb välja keskkond, kus julgetakse välja öelda oma arvamust ning tõstatada küsimusi, mis ei pruugi kohe vastust saadagi. Minu meelest on tähtis aga see, et tekiks huvi Jumala sõna vastu. Jumal räägib ju ise oma sõna läbi inimeste vastu.
Meil on kujunenud välja ring üle 50 aasta vanustest naistest. Alul tulime kokku õhtuti. Siis leidsime, et hommikune aeg sobib nii töölkäijatele kui kodustele paremini ja nüüd koguneme koduses miljöös esmaspäevahommikuti kell kümme.
Osavõtjate seas on nii koguduse liikmeid kui neid, kes ei ole veel liitunud. Samuti on meie seltskond oikumeeniline. Niisugune kooslus on meid rikastanud, võimaldades ellu rakendada Pauluse sõnumit «Ei ole enam kreeklast ega juuti …» (Kl 3:11).
Kuidas inimesed piibliringi tulevad? Kogemuste põhjal võin öelda, et parim viis on isiklik kontakt. Meie inimesed on küll tulnud ringis osalejate otsese kutse peale. On proovitud ka teadetega, aga need ei ole andnud tulemusi.
Alustame ja lõpetame palvega. Pühakirja loeme koos, igaühel on oma Piibel. Parema ülevaate saamiseks uurime tihti erinevaid piiblitõlkeid. Seejärel arutame kirjakoha sõnumit. Rühmajuhi jälgida on, et igal osalejal oleks võimalus oma mõtet välja öelda ning et vestlus jääks teema piiridesse.
Tänaseks oleme kõigi nelja evangeeliumiga tutvunud. Praegu uurime Pauluse kirju. Ka töövormis on aja jooksul toimunud mõned muudatused. Oleme kõik koos kasvanud ja nüüd saab arutelu hoo sisse juba ilma küsimustikuta.
Osaleja Iren on enda sõnul usus kasvanud. «See on kasvatanud tänutunnet, mis ühtlasi vähendab virisemist ning leevendab minu loomupärast kriitilisust ja skeptilisust. Aga mis kõige olulisem – tean ja tunnen, et ei ole kunagi üksi. Peale Kõigekõrgema on igapäevases elus mu ümber inimesed, kes jagavad sarnaseid tõekspidamisi.»
Reet ütleb, et püüab oma elus Jeesust ikka esikohale seada, olgugi et muud asjad ja toimetused kipuvad vahele segama. «Tänu Piibli tundmaõppimisele julgen nüüd oma suud lahti teha, kui tunnen vajadust Jeesuse ja usu kaitseks välja astuda.»
Juta arvab, et niisugustel koosviibimistel peaks küll igaüks käima, eriti need, kes pole koolis usuõpetust saanud.
Elve ütleb, et üksinda ja vaikselt Piiblit lugedes ei suuda mõista tarkust, mida Jumal räägib. «Ridade vahel on nii palju, mille peale üksi lugedes ei mõtle. Väikeses alevis oleme kokku saanud inimestega, kes kõik tunnevad vajadust kasvada usus, ühiselt Piiblit lugeda, küsimusi esitada, palvetada, tänada, kiita ja ülistada meie kallist Isa.»
Tunni ettevalmistamisel olen otsinud muu hulgas materjali ka internetist ja Raadio 7 saatesarjast «Piibel kaanest kaaneni». Pean tunnistama, et ringiks ettevalmistamine ja selle juhtimine on mulle endale palju andnud. Jumala teed on imelised!
Ene Vassel