Vigala käärkambri orel heliseb taas

Märtsi alguses pühitseti Vigala koguduse kolmas orel ja nüüd laulab kogudus külmal ajal käärkambris pillide kuninga saatel. Musitseerivad Andres Uibo ja Mari-Liis Uibo.

6. märts oli Vigala Maarja koguduse jaoks suursündmus, aga julgen väita, et see on oluline sündmus kogu Vigala vallale, sest on seotud kohaliku kultuurilooga.

Vigala kiriku käärkambris asub positiivorel, mille on valmistanud 1887. aastal Jüri Gildemann Vigala vallast Tiduvere külast. Jüri Gildemann oli kõrgesti hinnatud pillimeister. Tema käte all valmis mitu viiulit ja 34 orelit.

Suure osa orelitest valmistas ta koolide ja koguduste tarbeks. Ka jõukamad taluperemehed muretsesid oreleid oma kodudesse. Vigala piirkonnas said Jüri Gildemanni oreli Raba ja Päärdu kool, kaugemalt näiteks Keila palvemaja, Lihula ja Kuusiku koolid ning Lümandu mõis.

Kasutu kast tööle

Vigala kiriku käärkambri orel on algselt olnud koguduse palvemajas, viimastel aastatel aga seisnud kasutamiskõlbmatuna. Koguduse juhatus otsustas pilli jälle tarvitusele võtta, et mis ta seisab kasutu kastina nurgas ega võta osa Jumala teenimisest. Kirikumees Toivo Averin asendas ajahambast puretud puuosad uutega, koguduse õpetaja värvis tumerohelise oreli helehalliks. Algselt oli orel sarnastes heledates värvides.

Orelimeister Ago Tint parandas viled, paigutas orelile uue mootori, asendas vana katkise klaviatuuri uuega, intoneeris ja häälestas oreli ja tegi teisigi parandustöid. Orel on nüüd häälestatud kõrgemalt (440 Hz), et sellel oleks võimalik kontsertidel mängida koos teiste pillidega. Oma ülevaatest tehtud töödele ütles ta korduvalt: «Oreli olukord oli katastroofiline.»

Rikas kogudus

6. märtsil oli Vigala kiriku käärkamber rahvast tulvil. Jumalateenistuse algul pühitses oreli peapiiskop Andres Põder. Taastatud orelil teenis jumalateenistusel kaasa Vigala koguduse liige orelikunstnik Andres Uibo.

Pärast jumalateenistust andis Andres Uibo orelil ja tema tütar Mari-Liis Uibo viiulil kontserdi. Kontsert oli pühendatud Andres Uibo vanemate Eva-Johanna ja kauaaegse Vigala organisti Arthur Uibu mälestuseks.

Andres Uibo ütles, et Vigala kogudus on iseäranis rikas selle poolest, et siin on nüüd kolm töökorras orelit. Kunagi laialt levinud positiivorelid on muutunud haruldasteks, sest vahepealsetel aastakümnetel on neist vähe hoolitud. Ta kiitis Ago Tindi tehtud töö väga heaks, milles võisid veenduda ka kontserdi kuulajad. Orel oli täis ilusaid ja harmoonilisi helisid.

Oreli remonti toetasid rahaliselt Eesti Kultuurkapital ja Vigala koguduse liikmed, kes tegid oreli heaks annetuse.

Jumalale parim

Koguduse õpetajana olen väga tänulik Jumalale, kes andis kogudusele võimaluse orel taastada. Kogudusel on seda orelit vaja, sest külmal ajal, umbes pool aastat, toimuvad koguduse jumalateenistused soojaks köetud käärkambris, kus siiani tuli läbi ajada süntesaatoriga. Jumalale tuleb anda parim – eks nimetata ju orelit pillide kuningaks.

Loodan südamest, et Vigala rahvas oskab hinnata rikkust, mis neil on kolme töökorras oreli näol ja aitab kaasa sellele, et need muusikariistad ei pea vaikima, vaid neid võiks sageli mängimas kuulda.

Kristiina Jõgi,
Vigala koguduse õpetaja