Viru Folgil Käsmus nauditi karget Põhjamaad

Viru Folk tähistas 10. aastapäevaga Soome riigi 100. aastapäeva põhjanaabrite kultuuri tutvustades.

Festivali erikülaline oli Soome president Tarja Halonen, kes meremuuseumis näitust „Piirideta meri“ avades tundis rõõmu taaskohtumiste üle ja ütles vana kapteniteküla kogukonnale viidates, et tegu on külaga, kes väiksusele vaatamata soovib mõelda ja tegutseda suurelt.
Meremuuseumis üles seatud ja 10. septembrini avatuks jääva näituse on koostanud Viimsi Rannarahva Muuseumi teadurid ja see on Viimsis ka väljas olnud.
Kümme aastat on paikselt sajakonna elanikuga väike sumbküla suviti vastu võtnud tuhandeid festivalikülalisi. Festivali peakorraldaja Peep Veedla ja tema meeskond ning vabatahtlikud on teinud kõik selleks, et külalised end mugavalt ja turvaliselt tunneksid ning saaksid nautida head muusikat.
Lisaks on oma programm lastele, öised retked, filmid ja ei puudu teatergi. Filmiprogramm oli Soome filmide päralt (nt „Meeletu august“) ning lasteprogrammi tähtedeks olid Muumitroll ja sõbrad otse Muumimaalt Naan­talist, kes ka 20minutilise etenduse andsid.
„Piirideta mere“ näituse avamise ajal sammusidki meremuuseumi reipalt sisse valjuhäälselt tervitades veel ühed erikülalised, Väike My, Muumitroll ja Sniff. President Tarja Halonen pidi katkestama intervjuu ERRile ja oma Naantali naabreid tervitama.
Väike My kiitis kõva häälega presidendi kostüümi ja arvas, et Tarja võiks temalegi sellise hankida. President tegi stseeni korralikult kaasa: „Mulle tundub, et sulle sobib punane rohkem.“ President, keda saatis Soome Vabariigi suursaadik Kirsti Narinen, aga nautis folki ja lahkus koos kaaskonnaga alles üheksa paiku õhtul.
Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileedi sõnul on festivalipäevad temalegi tõsised tööpäevad, mitte nautimise aeg. 120 inimest pinkidele ja 30 lisaks põrandale istuma mahutav kirik on mitte ainult katusega kontserdipaik, vaid ka vaimukosutust pakkuv: hommikupalvused, õhtuti Taizé palvused, pühapäeval armulauaga jumalateenistus. Ja õpetaja sõnul on palvustele laulmiseks valitud Soome koraalid. Kirikusse tulevad oma sõnumit laulma ikka need artistid, keda pühakoja seinad toetavad.
Viru Folgilt ei ole vist kunagi puudunud Lauri Saatpalu (Dagö) ja Tom Valsberg (Indigolapsed). Seekord sai lisaks laulule osa ka Lauri Saatpalu näitlejaoskustest. Rahvamaja saalis mängis ta vene nüüdisdramaturgia suurkuju Jevgeni Griškovetsi monoetendust „Kuidas ma koera sõin“. See tähendas üks tund ja 40 minutit laval olla ja publikut oma haardes hoida tekstiga, mis pajatab inimeseks kujunemise ja olemise lugu, võttes aluseks väite, et kroonu teeb meheks. Lõpuks jõuab saali tõdemus, et mereväes teeninu jääbki igaveseks meremeheks, olgu ta hiljem direktor või katlakütja, nagu mõni jääb igavesti ehitusmalevlaseks.
Käsmu küla sulandas kolmel festivalipäeval külalised kokku. Ei siin olnud direktoreid ega katlakütjaid, oli vaid üks suur ja sõbralik folgikogukond vastsündinutest 80aastasteni.
Soome Suursaatkonna ja Soome Instituudiga koostöös korraldatud Viru Folgi muusikaprogramm koondas endas kümmekond tipptasemel Soome muusikakollektiivi. Sellist eri põlvkondade Soome folgitähtede kontsentratsiooni pole varem Eesti festivalidel olnud võimalust kogeda.
Soome-Eesti muusikasilla heaks näiteks oli Põhja-Soomest Oulust saabunud staažikas Kassiahastus, kellel repertuaaris palju Kukerpillide laule. Või siis soomlaste täht akordionivirtuoos Kimmo Pohjonen koos tütardega.
Sirje Semm