Visioonitoimkond on lootusrikas

29. aprillil kogunesid Õpetajate Konverentsi visioonitoimkonna seitse liiget Tallinna Pühavaimu koguduse majja, et arutada ühiskondlik-poliitilist olukorda riigis ja kirikus.
Toimkond leidis, et peapiiskop Jaan Kiiviti poolt Kirikukogul esitatud aruanne ja programmiline ettekanne oli ühiskonnakriitilisem kui varasematel aastatel ja selles nähti kiriku välissuuna olulisuse tunnustamist.
Ebaselged eesmärgid
Toimkond sedastas oma ülesandena vastuseisu uusliberaalsusele, mis devalveerib väärtused ja usu, varjates seda usuvabaduse, kiriku ja riigi lahutatuse näiliselt teisejärguliste siltide taha. Kuigi plusspoolele saab kanda kiriku ja riigi ühiskomisjonide olemasolu ja ka reaalseid saavutusi läbirääkimistel riigiga, on neid saavutusi paraku vähe, tõdes visioonitoimkond.
Taotleda peaeesmärki
«Moodustatud ühiskomisjonide koosolekute intervall on väga pikk ja läbirääkimiste eesmärgid ei ole päris selged. Kirikul on oma poliitika, oma missioon ühiskonnas. Need põhimõtted on täpselt väljendatud ja need on kinnitanud kirikuvalitsus.
On toimunud mõningane muutus nende rakendamises ja eesmärkide saavutamises,» ütles õpetaja Avo Üprus kommentaariks Eesti Kirikule.
Olukorra muutmiseks tuleks visioonitoimkonna arvates viia riigi ja kiriku vahelised läbirääkimised laiemale pinnale ja aktiveerida kogu kiriku ressursi, st laiendada läbirääkijate ringi kas kriminaal-, sotsiaal- või rahapoliitika alal täpselt määratletud raamides, mida antud dokument ette näeb.
«Edasi võib läbi rääkida kohtadel täitevvõimuga, aga ka erakondadega, mis on poliitika hoovad ja mis paratamatult peavad hakkama arvestama sellega, et EELK oma 200 000 liikmega esindab olulist osa Eesti elanikkonnast. Seetõttu peaks kirikupoliitika põhimõtteid ja seisukohti arvestama ka teised organisatsioonid ja struktuurid, sh parteid,» ütles Avo Üprus.
«Erakonnad, kes sellest aru saavad, võiksid oma programmidesse teha täiendusi ja parandusi ja see meie taotlus ongi. See pole mingi lehmakauplemine, et teie meile ja meie teile. Meil polegi neile muud anda peale õnnistuse, mida nad ei oska ehk hinnata,» lisas Avo Üprus. Sel viisil näeb visioonitoimkond oma peaeesmärgi, kultuurimuutuse, esilekutsumist.
Tagasi ajaloolisele kohale
Dokumendis «Kiriku visioon ja missioon», mille EELK programminõukogu heaks kiitis ja mis kahjuks Kirikukogule ei jõudnud, oli räägitud ka kultuurimuutusest ja välja toodud ühiskonna kesksed väärtused, selle saavutamise vahendina kiriku tõstmine kohaliku konteksti keskmesse. Mõeldud on kihelkonda, riiki või Euroopat – see on ainuüksi vaatepunkti küsimus.
«Kirik peaks tagasi asuma oma ajaloolisele kohale, siis ta suudaks integreerida erinevad huvigrupid ja poliitilised jõud. Sellist vaatenurka on meie riigile püsimise seisukohalt hädasti vaja. Julgen öelda, et ka Euroopa peaks mäletama oma kristlikke juuri ja tundma ennast ühise ajalooga hõimuna, mitte ainult sõjalis-majandusliku blokina,» on Avo Üpruse seisukoht.
Kui väärtused on ühiskonna keskel, siis see toobki kultuurimuutuse esile. Rääkida võib mistahes kultuurist, näiteks poliitilisest või kauplemiskultuurist, küsimus on selles, kas need kultuurid on seostatud väärtustega ja kui, siis millistega. Kirikul on esitada oma aksioloogia, oma selgelt sõnastatud moraaliteoloogia. Toimkonna arvates andis peapiiskop oma programmilises ettekandes suuna vaimulikele ja ilmikutele, kes kiriku liikmetena tahavad osaleda kiriku missiooni teostamises.
Visioonitoimkond otsustas paluda Õpetajate Konverentsilt ühte päeva oma töötulemuste esitamiseks. Veel sel kuul esitatakse täpsustatud teemad ja ettekandjad konverentsi juhatusele. Visioonitoimkonda kuuluvad õpetajad Villu Jürjo, Veiko Vihuri, Marko Tiitus, Kalle Kadakas, Vallo Ehasalu, Enn Auksmann ja Avo Üprus.
EK