785 aastat armastust

Palamuse on kena ja õnnistatud paik, kus jumalateenistusi on peetud kaheksa sajandit. Sealne väike kogudus on rõõmsameelne ja leidnud sõpru ka kaugemalt. Üheskoos tähistati Palamuse esmamainimise 785. aastapäeva augusti eelviimasel nädalal.

Just sõprade rohkus oli see, mis pidupäevad meeldejäävaks tegi. Sõpru oli tulnud Soomest Ikaalise ja Kaarina kogudusest ning Saksamaalt Gardingi kogudusest. Tore oli enne pühapäevast tänujumalateenistust soojas päikesepaistes kerge tuuleõhu käes lehvimas näha Kaarina sõpruskoguduse naiskoori Cantilena õhukesi sinivalgeid salle. Kõik tundsid ennast selles väga vanas väikeses kirikus õdusalt ja koduselt.

Hea elada
Palamuse kirik ja park selle ümber annavad tunnistust pikka aega tegutsenud heast majapidajast. Juttu vestvad kaks Lindat ja Tiiu ütlevad, et kuidas siis teisiti – kogudus on liitunud „Teeliste kiriku“ projektiga, ning kinnitavad, et nii hoolitsetud on kirik ja selle ümbrus iga päev. Mõlemad Lindad on liitunud kogudusega üsna hiljuti, sest õpetajaamet Luua koolis seda nõukogude ajal ei lubanud. Tiiu elab kaksikelu: igal võimalusel on ta kodupaigas Palamusel, aga tööelu viib teda pealinna.
Vahetult enne jumalateenistuse algust püüab kõrv kinni ühe vanema proua lausejupi: minu koht on alati eespool. Päris tühjaks pole see kirik kunagi jäänud, kuigi igapühapäevaseid kirikulisi võib praegu üles lugeda kahe käe sõrmedel. Aga võimalus pühakotta tulla ja jumalasõnast osa saada on olemas, teenistused toimuvad igal nädalal, kinnitab koguduse hooldajaõpetaja Urmas Oras.
Pidupäevi korraldada aidanud nõukogu liige Tiina Tegelmann ütleb, et kõike tuleb teha hoolivuse ja armastusega. Abikaasa Arne Tegelmann on aastaid olnud koguduse juhatuse esimees ja koos on nad panustanud palju nii laiemalt Palamuse kui konkreetselt koguduse heaks. Palamusel on hea elada: siin on kool ja huvikool, raamatukogu, apteek, uus külastuskeskus, kirikus toimuvad kontserdid. Tiina ütleb, et Palamusele on tulnud palju uusi inimesi.

Tasakaal ja kogukonnatunne
Kui peapiiskop Urmas Viilma jutluses märkis, et iga pühakoja juures on oluline majanduslik ja vaimne tasakaal ning et kirikuhoone ja kogudus on omavahel sõltuvuses, siis seda tasakaalu on Palamusel tunda. Jõgeva vallavanem Aare Olgo kinnitas tervituskõnes, et Palamusel on hea aura ja tugev kogukonnatunne. Ta tõi esile ka fakti, et Eestis ei ole palju paiku, mida võiks Vatikaniga siduda. Palamuse on selles mõttes erand.
30 aastat tagasi sõlmis kogudus sõpruse Kaarina ja Ikaaliste kogudusega. Sõprussidemete hoidja Ikaaliste kogudusest Juhani Haveri kõneles ka vähetuntud, aga mitte vähetähtsast Jeesuse jüngrist Bartholomeusest, kes on jätnud meile pärandiks arusaama, et peame olema usus ustavad ja üksteist julgustavad. Auväärset naabrit oli tervitama tulnud ka naaberkoguduse Jõgeva juhatuse esimees Mare Rosin.
Peatselt toimub Palamusel taas Paunvere väljanäitus. Selgi aastal lubas Juhani Haveri 21. septembril sõpradega kohal olla, et endavanuste meestega pannkooke küpsetada. Möödunud aastal kogusid nad Palamuse kogudusele ligikaudu 2000 eurot. Juhani, kes päris arusaadavat eesti keelt kõneleb, ütles, et Eestist on saanud tema teine kodumaa, ja avaldas lootust, et kahe koguduse sõprus jätkub.
Päikseküllast pidupäeva jääb meenutama kirikuparki istutatud pärn. Selle juurde tõi Virumaalt Ontika kaldapealselt mulda Palamuselt pärit 20. Augusti Klubisse kuuluv Priidu Priks, kes Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikuna hääletas aastal 1991 Eesti taasiseseisvumise poolt. See puu jõuab tublisti kasvada, enne kui viie aasta pärast taas esmamainimise aastapäeva tähistatakse.
Rita Puidet

Pildigalerii: