Koguduste teadlikkust autoriõigusest tuleks tõsta

Praegu on käes tõeliselt kaunis aeg. Loodus pakub ilu kõigile meeltele – kõik ümberringi õilmitseb ja õitseb, linnud laulavad igas metsas ja puudesalus, põllul tärkab oras ja aedades kõikvõimalikud viljad. Päikesepaiste ja kevadine soojus teeb rõõmsaks inimesedki – kirikukoorid sõidavad mööda Eestimaad kogudustele laulurõõmu jagama ja orelikontserdid kutsuvad kuulama maakirikutesse.

Äsja oli kirikute öö, kus pakuti mitmesugust erinevat kultuuriprogrammi kogu Eestis. Algas Pärnu Orelifestival, mis kutsub suvekuudel kuulama igal reedel. Tulekul on paljud kirikumuusikaga seotud üritused, mis pakuvad vaimulikku muusikat igas žanris ja koosseisus: orelipooltunnid Rakvere kirikus ja mujal, kontserdisari „Mu süda, ärka üles“, Viljandi Orelifestival, Rapla Kirikumuusika Festival jt.

Selle kõigega seoses on eriti tänavu tõstatunud küsimus, millest varem väga räägitud ei ole. Nimelt on mitmed kontserte korraldavad kogudused leidnud oma meilipostist kirja Eesti Autorite Ühingust, kus palutakse sõlmida leping, et ka autoritele esituste eest tasu maksta.

Kuna varasemalt pole autoriõiguse küsimustega kokkupuudet olnud, siis on kirikumuusika liidult uuritud, et mis nüüd teha. Kas tõesti peab lepingu sõlmima ning lisaks esinejate honorarile, transpordi-, reklaami- ja muule kulule ka autorite ühingule maksma? Ja siin on selgitamist palju.

Autoritele tuleb tõesti nende loomingu esitamise eest tasuda, kui nende teoseid kontsertidel esitatakse. Kõik teosed nõuavad autoritelt aega ja pühendumist. See ongi helilooja töö – kirjutada muusikat. Ja ka nende töö eest tuleb tasuda samamoodi nagu torulukksepale või orelimeistrile. Kuid pangem tähele – tasuda tuleb siis, kui neid esitatakse kontsertidel, mitte jumalateenistustel. Jumalateenistustel esitatavate teoste osas on Eesti Kirikute Nõukogu sõlminud Eesti Autorite Ühinguga lepingu, nii et see osa on kaetud.

Meil on muidugi kasutusel selline huvitav termin nagu kontsertjumalateenistus. Aga mis on selle täpne sisu? Selle mõiste tõlgendusi on minu arust täpselt nii palju, kui on meil vaimulikke. Ei ole ju kuskil sätestatud, kui mitu protsenti peab kontsertjumalateenistus sisaldama jumalateenistust ja kui palju võib lisaks muud muusikat olla.

Eks enamasti loetakse ikka enne kontserte kirikutes jumalasõna või väike mõtisklus, lõpus on meieisapalve ja õnnistamine. Siiski, sellest ei piisa, et sündmust kontsertjumalateenistuseks nimetada. EKNi ja EAÜ vahelises lepingus on eraldi punkti all kirjas, et selle alla ei kuulu üritused, mida ei saa pidada jumalateenistuseks, vaid mis oma põhisisult kujutavad endast kontserti või muud muusikaga seotud meelelahutusüritust.

On kogudusi, mis lahendavad olukorra väga lihtsalt – oma igapühapäevase jumalateenistuse sees on rohkem muusikat ja lõpus siis lisaks väike kontsertosa. Ja sellisel juhul pole tõesti kahtlustki, et tegemist on kontsertjumalateenistusega. Ise olen mõelnud, et vahetegemiseks võib ka vaadata, mis vaimulikul seljas on, kas lihtsalt ülikond või jumalateenistuse ajal kasutatav ornaat.

Siiski oleks meil hea seda teemat arutada või isegi koostada soovitused kontsertjumalateenistuse kui vormi tarvis.

Autoriõiguse küsimuses tuleb koguduste teadlikkust tõsta ka selles osas, et iga muusikasündmuse puhul ei olegi vaja EAÜga lepingut sõlmida. Endale kogemata liiga teha pole ka vaja. Kui esitatavate teoste autorid ei ole EAÜ liikmed või on surnud üle 70 aasta tagasi, on esitus vaba ja võib rahumeeli kontserti korraldada.

Eks see on ka üks põhjus, miks ma oma kontsertidel kõige enam esitan Buxtehude, Bachi ja enda teoseid. Ja see on ka üks põhjus, miks ma EAÜ liikmeks pole astunud – ma peaksin muidu oma loodud teoste eest tasuma, kui ise kontserte korraldan. Täiesti absurdne olukord.

Ja veel – tasuma peab kontserdi korraldaja, mitte kontserdipaik. Kui keegi soovib kirikusaali rentida, siis pole kogudusel sellega asja. Korraldaja, olgu selleks kohalik laulukoor või professionaalne muusik, peab tagama kõigi korralduslike ja seadusega sätestatud kulude katmise.

Loodan, et me saame sel suvel kirikutes rohkelt Jumalat ülistavat muusikat kuulda, olgu korralduslikuks vormiks siis kontsert või kontsertjumalateenistus. Sest üle kõige olgu Jumala kiitus ja tänulik meel.

Tuuliki Jürjo

EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees