Kodu- ja Välis-Eesti kirik on taas üheks saanud

Tallinnas allakirjutatud nähtava ühtsuse leping kinnitab meie ühist usku ning on osaks rahva tervendamisel.
Laupäev, 13. november kirjutatakse Eesti kiriku ajalukku, sest sel päeval kirjutasid Tallinna piiskoplikus toomkirikus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop Andres Taul alla nähtava ühtsuse lepingule, mis kinnitab ühtset usku ja ühendab okupatsiooni tõttu sunniviisiliselt kaheks rebitud kiriku üheks tervikuks.
Tänujumalateenistusel teenisid peapiiskopid Põder ja Taul (jutlus), emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, assessorid, kantsler, praostid, peakaplanid, vaimulikud ja ilmikud. Andres Tauli sütitav jutlus kõnetas pidupäevakirikulisi. Ja tema üleskutse rõõmustada ja rõõmsatena elada lõi helge meeleolu.
Laulsid Tallinna toomkoguduse, Püha Vaimu ja Kaarli koguduse koorid, organist oli Kadri Ploompuu.
Taas üks kirik
Toomkirikusse oli tähtsat sündmust tunnistama kogunenud väga palju rahvast. Oma kohalolekuga austasid teenistust Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning president Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel. Kohalesaabunute hulgas oli ka Rootsi eestlasi, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajaid, ühiskonnategelasi, vaimulikke, koguduseliikmeid.
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) nähtavat ühtsust kinnitava lepingu luges ette kantsler Urmas Viilma. Kiriku ühtlustamine on pikk ja pidev protsess, kus vajadusel õigusakte täiendatakse. Leping jõustus allakirjutamise hetkest.
Välklampide sähvatuste ja kaamerate surina saatel andsid dokumendile oma allkirja peapiiskopid ja tunnistajad. Sellega oli lõpule jõudnud 17 aastat kestnud ühinemisprotsess, mille aluseks on seisukoht, et ollakse üks kirik, mis lahutati vägivaldselt Nõukogude okupatsiooni läbi.
Müüri viimane nurk
Peapiiskop Andres Põder võrdles oma kõnes iseseisvusaja kirikute eraldatust Berliini müüri viimse nurgaga, mis nüüd lõpuks langes. Ta ütles tere tulemast kõigile, kes peavad kalliks kodumaa kirikut, ja kutsus ehitama üheskoos oma kirikut lootuses, et tulevik toob palju ühiseid rõõmuhetki.
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves meenutas sõnavõtus, et veel enne Eesti riigi loomist sai maakirikust iseseisev rahvakirik, andes tuge oma riigi rajamisele. Eestis jäi kirik ellu, vaatamata okupatsioonile, väljaspool Eestit oli toeks põgenikele, aitas hoida eesti vaimu ja traditsioone. «Täna sõlmitud nähtava ühtsuse leping lõpetab meie luterlikule kirikule võõraste võimude poolt peale sunnitud kaheks jagamise ja taastab ühise koguduse,» lausus president.
«Eesti riik on alati ning põhimõtteliselt toetanud okupatsiooni tulemusel lahutatud ühingute ja seltside ühendamist. Ainult nii saame kokku tuua ja liita seda, mida kurjus läbi oma kommunistidest käsilaste lahutas.»
Jätk Torontos
Pühapäeval, 28. novembril on kirikute ühinemise tänujumalateenistus Toronto Peetri kirikus, kus jutlustab peapiiskop Põder ja tunnistajatena allkirjastavad lepingu need assessorid, kes Tallinnas ei viibinud.
Nähtava ühtsuse märgiks on ka see, et tänujumalateenistuse laululeht sisaldab nii Tallinna toomkiriku kui Toronto Peetri kiriku teenistuse käiku.
Tänujumalateenistusel tehti korjandus, millest kogunenud 7027 Eesti krooni, 20 Inglise naela, 40 Rootsi krooni ja 60 eurot annetatakse Peterburi Jaani kirikule altarikatete ja inventari soetamiseks.
Tiiu Pikkur

Lepingu allkirjastasid
EELK peapiiskop Andres Põder
E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul
Tunnistajad
emeriitpeapiiskop
Kuno Pajula
piiskop Einar Soone
kantsler Urmas Viilma
assessorid:
Jaak Peeter Reesalu
Naani Holsmer
Virge James
Tiit Salumäe
Joel Luhamets
Ove Sander
Mati Maanas

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nähtavat ühtsust kinnitav leping
«Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.»
Jh 17:20–21

«Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik on Vaba Rahvakirik kodumaal ja asundustes.»
I kirikukongress, 31.05.–01.06.1917
«Kristus ei ole kirikukorralduseks mingeid selgeid ja otseseid eeskirju andnud, jättes niimoodi oma järgikäijatele kirikukorralduste asjus täielikult vabaduse.»
Johann Kõpp, I kirikukongress, 31.05.–01.06.1917
Lähtudes eelnevast, lepivad Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.) ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kokku:
1. E.E.L.K. ja EELK taastavad oma ühtsuse. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik jätkab oma tegevust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Välis-Eesti piiskopkonnana.
2. EELK Välis-Eesti piiskopkonnal on oma konsistoorium.
3. EELK Välis-Eesti piiskopkond jätkab tegevust Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku põhimääruste alusel.
4. EELK Välis-Eesti piiskopkonna ülemkarjane on EELK peapiiskop. Senine E.E.L.K. peapiiskop asub EELK Välis-Eesti piiskopkonda juhtima piiskopi ülesannetes.
5. E.E.L.K. koguduste vallas- ja kinnisvarad jäävad EELK Välis-Eesti koguduste vallas- ja kinnisvaradeks ning jäävad EELK Välis-Eesti piiskopkonna haldusalasse.
6. EELK Välis-Eesti piiskopkond on kohustatud esitama oma tegevust kajastavad aastaaruanded EELK peapiiskopile.
7. Ühistegevust korraldatakse vastavalt omavaheliste kokkulepete alusel muusika, hariduse, kultuuri, meedia, diakoonia, laste- ja noortetöö ning vaimulike osas.
8. EELK Välis-Eesti piiskopkonna kogudustel on õigus kuuluda asukohamaa luterlikesse sinoditesse.
9. EELK Välis-Eesti piiskopkond valib ise järgmise piiskopi.
Kirikuelu ühtlustamine toimub jätkuva protsessina, täiendades vajadusel kehtivaid õigusakte.
Leping jõustub allakirjutamise hetkest.

Tallinnas 13. novembril 2010
Andres Taul,        Andres Põder,
E.E.L.K. peapiiskop        EELK peapiiskop

TUNNISTAJAD
Tallinnas 13. novembril 2010
Torontos 28. novembril 2010
/allkirjad/