€-päeva ootuses

Eurole üleminek tabab meid uuel aastal fataalse paratamatusena. Emotsioonid on üleliigsed. Kroon on ilus, sest rahatähtedelt vaatavad vastu meie vaimuhiiglased. Tore oli ju aastate kestel väliskülalistele näidata, et hoolimata eestlaste üldisest usuükskõiksusest on ühele rahasedelitest sattunud isegi vaimulik ning teisel ilutseb pillide kuningana orel.
Müntidega saab kõigil olema teistsugune suhe kui seni. Eurosendid saavad meie igapäevasteks pidevateks saatjateks, sest ühe euro eest saab kätte nii piimaliitri, leivapätsi kui ka lapsele kommipaki. Peotäie eurosente saab veel tagasigi. Rahakottki tuleb paljudel ümber vahetada.
Mida peaks enne saatuslikku ja ajaloolist €-päeva veel tegema? Kas võiks millegagi arvestada, et hoiduda segadusttekitavatest üllatustest? Olulisim info on juba praegu erinevate meediakanalite kaudu kõigini jõudnud. Detaile ei ole vaja korrata.
 Koguduste juhatused peavad asuma 2011. aasta eelarvet koostama eurodes ja kus nõukogud nii kaugele jõuavad, võiks ka eurodes koostatud eelarve sel aastal vastu võtta. Kuigi see ei ole kõige olulisem, on soovitav eelarve metoodiliselt koostadagi eurodes ja seejärel võrdlemise huvides arvutada kursiga ümber kroonideks. Siis saavad kehtestatud eelarvenumbrid loogiliselt ümardatud.
Kui eelarvet ka sel aastal koostada ja vastu võtta ei jõuta, on soovitav siiski kogudustes, kus nõukogu on kehtestanud liikmeannetuse alammäära ja ametitalituste või kiriku kasutamise hinnad, need eurodena uuesti kehtestada. Muidu ollakse jaanuaris segaduses, kui varem 100 krooni maksnud ametitalituse hinnaks saab 6 eurot ja 39 senti. 300 krooni suurune liikmeannetus aga hakkab olema 19 eurot ja 17 senti.
Kui nõukogu ei ole varasemaid kroonides kehtestatud summasid eurodena kehtestanud, tuleb varasemad kroonihinnad seadusest tulenevalt vastavalt ametlikule kursile (1 EUR = 15,6466 kr) sendi täpsusega ümber arvutada. Mõistlik on, et nõukogu siiski hinnad üle vaatab ning uued hinnad ära ümardab. Loomulikult tuleb kaaluda, kas ümardamine toimub inimesele kahjulikus või kasulikus suunas ehk kas 100 krooni maksnud ametitalitus maksab uuest aastast 6 või 7 eurot. Hinnatõusu kardetakse. Kas anname ise selleks põhjust?
Soovitav on üle vaadata ka töötajate palgad. Kui seda ametlikult ei tehta, siis töötajate puhul ümardamist kuidagi teha ei saa. Senine miinimumpalk 4350 krooni saab olema 278 eurot ja 1 sent. Kui palgad üle vaadatakse, võiks need töötajatel ümardada ülespoole, s.o järgmise viie või kümneni. See ei too kaasa suurt kulude suurenemist, kuid on ülevaatlikum ja lihtsustab ka järgmise aasta eelarve tegemisel summade kokkuarvutamist.
Neid praostkondi, kus praostkonnamaks on kehtestatud kindla summana liikmesannetaja kohta, ootab ees sinoditel praostkonnamaksu ümbervaatamine. Ka siin on mõistlik minna ümardatud summani või hoopis muuta maksu arvutamine kirikukassa ja solidaarsuskassa eeskujul protsendipõhiseks, määrates maksu suuruseks teatud protsendi koguduse liikmeannetuste kogusummast eelmisel või üle-eelmisel aastal, sõltuvalt sellest, kas sinod, mis maksu kehtestab, toimub veel sel või alles järgmisel aastal.
Juhatused peaksid läbi mõtlema ka selle, kui tihti ja kuidas hakatakse korjandustega kogutavaid euromünte ümber vahetama või koguduse kontole kandma. See võib tuua lisaülesandeid juhatuse allkirjaõiguslikule liikmele, suurenevad ka pangakontori tihedama külastamisega seotud transpordikulud.
Koguduse raamatupidamise europõhiseks muutmine võib tähendada raamatupidajale lisakoolituse läbimist. Kindlasti on vaja instrueerida koguduse kassapidajat või isikut, kes puutub kokku koguduses sularahaarveldustega. Kõige selle eest vastutab koguduse juhatus ning üldvastutust kannab õpetaja.
Midagi enneolematut meid siiski ees ei oota. Rublad said aastate eest kroonideks vahetatud ja saime sellega hakkama küll. Seekordne vahetus on veelgi lihtsam, sest muretsema selle pärast, et kellegi säästud jääksid vahetamata või kroonid kaotaksid oma kehtivuse, kartma ei pea. Kroone saab Eesti Pangas eurodeks vahetada tähtajatult

Urmas Viilma,
kantsler