Võti, kood, salasõna
/ Autor: Viivi Luik / Rubriik: Arvamus, Arvamus / Number: 16. september 2026 Nr 33 /
Urmas Viilmaa on teinud teo, millega saavad hakkama vaid vähesed – ja sedagi harva. Ta on kirjutanud raamatu, mis ei ole lihtsalt raamat, vaid on midagi inimese hingetõmmete sarnast.

Miks ma nii ütlen? Miks ma võrdlen võrdlematut? Aga sellepärast, et saan siin rääkida ainult iseenda nimel, ja minu väga isiklik ja väga privaatne lugemiskogemus sunnib mind taolist võrdlust kasutama.
See tähendab, et lugesin kogu teksti lakkamatu palvega, Jeesuspalvega, mille sõnad raamatus teatud vaheaegade järel korduvad.
Tekst muutus hingamiseks
Võtsin autori nõuannet tõsiselt ja lugesin teost nii, nagu selle kirjutaja oli ta loonud. See tähendab, et lugesin kogu teksti lakkamatu palvega, Jeesuspalvega, mille sõnad raamatus teatud vaheaegade järel korduvad.
Lugedes muutus tekst hingamiseks. Ma mitte ei lugenud, vaid hingasin. Hingasin raamatut sisse ja välja.