Looduhoiukuu avateenistus
/ Autor: Mikk Leedjärv / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number: 09. september 2026 Nr 32 /
Septembrikuu esimese pühapäeva õhtul peeti Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajatega Nõmme Rahu kirikuaias ühine oikumeeniline teenistus, et alustada tänavust looduhoiukuud.
Kohaletulnuid tervitas Nõmme Rahu koguduse õpetaja Marek Alveus, kes tutvustas kirikuaia elanikke, sest peale puude elab aias veel oravaid ja teisi väiksemaid elusolendeid. EKN-i president EELK peapiiskop Urmas Viilma rääkis vee olulisusest ja elava vee värskendavast ning tervendavast mõjust kogu loodule. Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku esindaja ülempreester Mattias Palli tutvustas pühima patriarhi
Bartolomeuse läkitust loodu kaitsmisest ja hoidmisest uue kirikuaasta alguse puhul, mida õigeusu kirik tähisatab 1. septembril.
Muusikalist meeleolu aitas luua Kristjan Kannukene, kes esitas oma- ja rahvaloomingut ning mängis ühislauludele kaasa viiulit.
Nõmme linnaosa vanema asetäitja Doris Raudsepp tõi esile, et looduhoid ei nōua meilt millegi ümbertegemist, vaid eeldab oskust näha ja mõista, mida Jumal on loonud. Loodut hoides saame alati paluda Looja juhatust, abi ja tuge, kuid meil tuleb ka endal loodut hoida.
Eesti Kristliku Nelipühi kiriku piiskop Alur Õunapuu kõneles oma kodu lähedal asuvast rahaallikast. Rahvapärase nime on ta saanud seetõttu, et inimesed on allikasse tänutäheks münte visanud. Nii nagu allikast voolab kosutavat vett, voolab ka Jumala heldus kirikutest maailma.
Kristlaste Looduhoiu Võrgustiku juhatuse liige Elle Rajandu juhtis tähelepanu olulisele mõttele: kui me sodime ära kellegi teise loomingu ja ütleme, et me seda armastame, oleme valelikud. Kui me inimkonnana sodime ära Jumala loomingu, ei ole see kindlasti meie armastuse väljendus Jumala suhtes.
Koeru koguduse õpetaja Kristi Sääsk kõneles Aafrika muinasjutu väikesest valgest lillest ja selle all olevast imepisikesest allikast, mille veest jätkub parasjagu väikesele lillele, mis kõige kaduvuse keskel ometigi rõõmustab oma iluga.
Loodushoiu soovituste paljususes tahaks küsida, kuidas ikkagi peaks loodut hoidma. Vahel piisab väikesest teost, paarist imepisikesest tilgast, et saaks kasvada lill, mis loob paljudele rõõmu. Pisikesest tilgast piisab iga päev, et elu saaks kesta.
Teenistus lõppes ühise palvega, kus paluti tarkust loodu mõistmiseks ja hoidmiseks ning palvetati nende paljude pärast, kelle elupaikades ei ole tilgakestki eluks nõnda tarvilikku puhast joogivett.
Mikk Leedjärv
