Vaata, siin on Issanda teenija …

Oleme äsja pühitsenud ühte kaunimatest maarjapühadest, rahvakeeles ussimaarjapäeva (8. september), mis on küllap viinud meie mõtted tavapärasest enam pühale Jumalasünnitajale, pühimale ja õndsale Neitsi Maarjale.

Püha Neitsi Maarja sünnist on kahjuks üsna vähe teada ja sellegi vähese eest võlgneme tänu 20. sajandi teisel poolel avastatud Jaakobuse protoevangeeliumile. Loomulikult lisandub siia kirikupärimus. Nii teame, et Maarja vanemateks olid Anna ja Joakim ning sedagi, et need kaks püha inimest pidid väga pikalt ootama, enne kui Issand neid rõõmustas Õnnistegija Jeesuse Kristuse ema sünniga.

Jutustuse kohaselt oli Joakim viimas ohvrit templisse, kuid ülempreester keeldus seda vastu võtmast, kuna ta ei olnud „loonud Iisraelile järglasi“. Õnnetu Joakim läks kõrbesse, Anna aga palvetas kodus, mille peale said nad samaaegselt Jumala saadetud inglilt sõnumi, et nad saavad lapse, „kellest räägitakse üle kogu maailma“. Püha Neitsi Maarja sündis Betsata tiigi lähedal asunud majas, kus ta vanemad elasid ja sellel kohal asub täna Püha Anna kirik.

Maarja sünnipüha hakati esmalt pidama Süüria-Palestiina aladel, 6. sajandil pühitseti seda Idakirikus ja 7. sajandist alates Lääne Kirikus. Meie kiriku jaoks on ilmselt kõige tuntum paastumaarjapäev (25. märts) peaingel Gabrieli külastuse meenutuseks, mil Maarja ütles Pühakirja ühed kõige tähendusrikkamad sõnad: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” (Lk 1:38)

Tuttav võiks olla samuti heinamaarjapäev (2. juuli; roomakatoliku kirikus 31. mai), millega kirik meenutab püha Jumalasünnitaja külaskäiku Eliisabeti juurde. Viimastel aegadel on saanud ehk pisut suuremat tähelepanu püha Neitsi Maarja uinumise, tema ihu ja hinge taevasse võtmise püha (15. august), mida tunneme rahvakalendris rukkimaarjapäevana. Küllap teame ka küünlamaarjapäeva (2. veebruar), Maarja puhastumispüha. Roomakatoliku kirikus lisandub nendele veel mitmeid teisigi Maarja elu ja teenimisega seotud pühasid.

Oleme Jumalale väga tänulikud, et meie maal on mitukümmend pühakoda, mis on pühitsetud pühale Jumalasünnitajale. Kõige tuntum nende hulgast on küllap Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik, siia lisanduvad Maarja kirikud Tartus, Amblas, Jõelähtmel, Põlvas, Väike-Maarjas, Tõstamaal, Kursis, Nissis ja Otepääl ning meil on samuti Maarjale pühendatud kirikud Helmes ja Ansekülas.

Katoliiklastele kuulub Tartus asuv Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kirik. Õigeusu kirikutest on pühale Jumalasünnitajale pühitsetud teiste hulgas Kuremäe kloostri Jumalaema Uinumise peakirik ja Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) kirik.

Oleme tõepoolest õnnistatud nii Maarja pühade kui ka pühakodade poolest. Palvetame, et Jumal elavdaks kõige selle kaudu püha Jumalaema mõju meie igaühe elus. Martin Luther on rõhutanud oma Maarja kiituslaulu kommentaaris Maarja eeskuju igale usklikule. Peaingel Gabrieli külastusest tõstetakse meie vaimusilmade ette pilt Maarjast kui ausast, teenimisvalmist ja usaldavast Jumala sulasest.

Samuti palugem Maarjalt palveid ja eeskostet oma isiklikule elule ja temale pühitsetud kirikutele ning kogudustele. Möödunud pühapäeval Väike-Maarja kiriku 860. aastapäeva pühitsemisel osaledes esitasin kogudusele üleskutse, et Maarjale pühitsetud kirikute ülesanne on tuua püha Neitsi Maarja Maarjamaale tagasi.

Jäägu neid mõtteid lõpetama diakon Hanno Saksa sõnad eilsel Usuteaduse Instituudi hommikupalvusel: „Issanda Jeesus Kristus, sünni ka meie südame vaikuses. Õpeta meid Maarja kombel Sind vastu võtma, lahti laskma oma hirmudest ja tahtimisest kõike ise juhtida. Tee meie hingest väike Petlemm, kus Sinu valgus võib elada ja Sinu rahu meid kanda.“

Ove Sander

piiskop