Peterburi Jaani kogudus ootab kodu-eestlaste annetusi

Eesti Piibliselts pidas väljasõiduistungi juubeldavas Peterburis.
Mai lõpupäevadel korraldas Eesti Piibliselts oma juhatuse liikmetele ja töötegijatele kolmepäevase ekskursiooni Venemaa põhjapealinnaks kutsutavasse Sankt-Peterbur-gi, kus olid just kulmineerumas linna asutamise 300. aastapäeva üritused.
Piibliseltsi juhatuse liige, Põltsamaa koguduse õpetaja Arho Tuhkru ütles Eesti Kirikule, et kolme Piiteris veedetud päeva jooksul saadi osa mitmest linna juubeli puhul korraldatud üritusest, sügavaima mulje jättis Tsarskoje Selo Katariina suveresidentsis hiljuti taastatud Merevaigu tuba, mida nimetatakse ka kaheksandaks maailmaimeks.
31. mai pärastlõunal külastati Peterburi Jaani kirikut, mis Eesti Piibliseltsi juhatuse esimehe Tiit Salumäe sõnul oli seltsi liikmete ammune soov. Peterburi Eesti Kultuuriseltsi esimees Jaan Maldre andis külalistele ülevaate seltsi tegevusest. «Seltsil on ametlikult üle 700 liikme, kuid aktiivseid inimesi on nende hulgas maksimaalselt 300 ja nendestki vaid väike osa käib regulaarselt koos.»
Maldre tundis heameelt selle üle, et Eesti Vabariigi aastapäeval ja jõulude ajal on kogunemised rahvarohked, hiljuti peetud seltsi 10. sünnipäeva pidustustel oli kohal koguni 400 inimest. «Seltsi juures tegutsevad koori- ja tantsukollektiivid, samuti töötab pühapäevakool ja haridusministeeriumi toel viiakse läbi keelekursusi.»
Väga tänulik on selts esinemas käinud eesti kollektiividele, sagedaste külalistena nimetas Maldre Rahvusraamatukogu naiskoori, Tallinna Tehnikaülikooli meeskoori ja mitut Tartu koori. Tihedad sidemed on seltsil Eesti Rahva Muuseumiga.
Peterburi eesti kogukonda kuulub ligi 5000 inimest. Vaatamata raskustele on Peterburi eestlased säilitanud eesti vaimu. Eesti kultuur ja haridus ning meie rahvuslik liikumine on just Peterburist alguse saanud. Siit on omal ajal hariduse omandanud Miina Härma, Rudolf Tobias, Johann Köler, Villem Reiman ja paljud teised. Ka Jakobsoni kolm isamaalist kõnet on just siin koostatud.
Jaani kirik vajab korda tegemist
Rõõmsatest nootidest enam oli Maldre esinemises muremõtteid – seltsil on raske oma liikmetega ühendust pidada, rahanappus ei võimalda korraldada üritusi mujal kui Jaani kirikus, mis on endiselt räämas ning võimaldab läbi viia vaid väikeseid jumalateenistusi, mida peetakse kaks korda kuus.
Eestist käivad vaheldumisi teenimas Peeter Kaldur ja Herki Talen. Jaan Maldre lisas, et eelmistel aastatel on seltsi ja kogudust rahaliselt toetanud Soome Maarja kirik. «Nendelt on saadud 1000 eurot aastas ning selle raha eest on olnud võimalik maksta ööpäevaringselt majas viibivale valvurile ja elektri eest. Sel aastal soomlased enam raha ei andnud ja nii pole vahendeid isegi hoonet ülal pidada, rääkimata muust.»
Peterburi linnavõimud olid juba teinud ettepaneku maja neile müüa, kuid Maldre kinnitusel ei taha seltsi liikmed seda lubada, kuna Dekabristide tänaval asuv hoone on eestlastele ajaloolise tähtsusega. «Peterburi osa Eesti kultuurielus on läbi aegade olnud mõõtmatult suur. Jaani kiriku taastamine peaks Eestile tähtis olema juba seepärast, et Jakob Hurt oli omal ajal 21 aastat selle koguduse õpetaja ning aastail 1902–1904 teenis kogudust Eesti esimene piiskop Jakob Kukk.»
Maldre märkis, et suure, 1500 m2 kasuliku pinnaga Jaani kiriku kordategemiseks on Eesti valitsuse toetusel valminud eskiisprojekt ning eelmise aasta algul olevat valitsus eraldanud veel 350 000 krooni hädapäraste remonditööde tarbeks.
«Eelmisel aastal tehtud arvestuste järgi oleks kirikuhoone korrastamiseks vaja minimaalselt 20 miljonit krooni ja sellest vajadusest on räägitud mitmele Peterburis käinud Eesti valitsuse ministrile, kes on kõik olukorrast justkui aru saanud, kuid leidnud, et sellist raha valitsusel anda pole võimalik.»
Maldre oli mures ka sellepärast, et enamik seltsi ja koguduse liikmeid on vanemad inimesed. «Noori meie hulgas praktiliselt pole, sest siinsetes ülikoolides õppivad eesti noored on enda ja pere toimetulekuks sunnitud mitmes kohas töötama, nii et seltsieluks neil aega ei jää.» Samuti on tõsine probleem venestumine, Maldre väitel ei räägi enamus Peterburi eestlastest enam eesti keelt.
Loodetakse korjandusele
Peterburi Jaani koguduse juhatuse liige Aino Milodan esitas Eesti Piibliseltsi liikmetele üleskutse algatada Eesti kogudustes korjandus Jaani kiriku heaks. Tema hinnangul on kõige olulisem saada majja vesi ja küte, siis oleks juba võimalik remonti teha.
Milodan rääkis plaanist rajada hoonesse, millest peaks saama kohalik eesti kultuurikeskus, peale seltsiliikmete kooskäimiseks ja ürituste korraldamiseks mõeldud ruumide ka vanadekodu ja võõrastemaja, kus eestlased saaksid peatuda odavamalt kui mistahes hotellis.
Eesti Piibliseltsi juhatuse esimees Tiit Salumäe ütles tervituskõnes, et nende külaskäigu eesmärk on avaldada austust eesti traditsioonidele Peterburis. Salumäe andis üle Piibliseltsi kingituse – Piibli, mille seni on saanud ainult president, peaminister ja kaitseväe juhataja. Seega kannab Peterburi Jaani kogudusele kingitud hinnaline Piibel numbrit 4. Kodu-eestlastel oli kaasas kirjandust ka Haapsalu koguduselt, Eesti Keele Sihtasutuselt, adventkoguduselt ja Logose kirjastuselt. Salumäe avaldas lootust, et esimene visiit Jaani kirikusse ei jää viimaseks.
Kohalike soovile saada Herki Talen endale täiskohaga õpetajaks vastas Salumäe, et koostöös välisministeeriumiga oleks ehk võimalik leida talle nii palgafond kui ka elamispind. Salumäe on veendunud, et Eesti riigi kohus on edendada eestlust kogu maailmas. «Inimeste teadvusse pole veel jõudnud, et Eesti piir on nihkunud lääne poole ning viimane aeg on muuta suhtumist, nagu kestaks vene aeg.»
Seepärast on tema arvates õige, kui Peterburi suunaks õpetaja mitte EELK, vaid välis-eesti luterlik kirik ehk E.E.L.K. asukohaga Kanadas Torontos.
Piibliselts muudab oma struktuuri
Samas pidas Eesti Piibliseltsi juhatus oma töökoosoleku, millel otsustati muuta seltsi põhikirja ning nimetada praegune juhatus ümber nõukoguks, kes omakorda valiks uue 1–3liikmelise juhatuse. Tiit Salumäe märkis, et 1–2 korda aastas koos käiv seltskond ei saa olla juhatus.
Lepiti kokku, et põhikirja muudatused valmistatakse ette oktoobris peetavaks järgmiseks juhatuse koosolekuks ning üldkogu saaks need heaks kiita järgmise aasta märtsis korralisel koosolekul. Salumäe hinnangul ei suuda praegune 13-liikmeline juhatus asju lahendada, vaja oleks kiiremalt tegutseda.
Koosviibimise lõpetuseks pidas Usuteaduse Instituudi usuteaduskonna dekaan Randar Tasmuth palve, paludes Taevaisalt õnnistust Peterburi Jaani kogudusele ja nende ettevõtmistele ning kogu sellele suursugusele linnale ja tema elanikele.
Ago Pärtelpoeg