Kuidas Jumal räägib „inimese oma keeles“: tähelepanekuid Namiibia kirikust ja haridusest
SUUR LUGU
/ Autor: Olga Schihalejev, Kaido Soom / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 29. aprill 2026 Nr 17 digileht /
Aprilli keskel toimunud Erasmus+ õppe- ja koostöövisiit Namiibiasse avas akna ühiskonda, kus kirik, haridus ja ajalugu on tihedalt põimunud.
Kohtumised Namiibia ülikooli esindajatega, üldhariduskoolide ja teoloogiliste õppeasutustega näitasid, et kristlus ei ole seal pelgalt formaalsus, vaid elav ja kontekstuaalne reaalsus, mis suhestub nii kogukonna igapäevaelu kui ka riigi valulise ajalooga.
Kirik, mis ei ole üks
Namiibia on vägagi kristlik riik: 90% elanikkonnast on kristlased. Ka võib Namiibiat pidada luterluse enamusega riigiks. Riigis tegutseb kolm luterlikku kirikut, mille kujunemine peegeldab koloniaalajalugu ja erinevaid misjonitraditsioone.
Namiibia kirik ei piirdu pühapäevaga ega üksikisiku usukogemusega, vaid on selgelt kogukondlik nähtus.
Suurim neist on Evangeelne Luterlik Kirik Namiibias, mis kasvas välja soome misjonäride tööst ning kujunes aja jooksul nn rahvakirikuks. Selle kõrval tegutseb Evangeelne Luterlik Kirik Namiibia Vabariigis, mille juured ulatuvad Saksamaa Reini misjonisse. Lisaks tegutseb väiksemaarvuline Saksa Evangeelne Luteri Kirik Namiibias, mis teenib peamiselt saksa keelt kõnelevat kogukonda.
Huvitaval kombel ei jookse piirid üksnes teoloogiliste või ajalooliste erinevuste järgi, vaid ka keeleliselt, kuid keel ise ei ole kirikliku kuuluvuse või usukogemuse määravaks tunnuseks. Erinevad kogudused kasutavad paralleelselt inglise, afrikaani või saksa keelt ning mitmekeelsus on pigem norm kui erand.
