Laula vaimus ja lootuses

Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma. Kui aga Kristus on teie sees, siis on ihu küll patu tõttu surnud, aga Vaim on õiguse tõttu elu. Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.

Pauluse kiri roomlastele 8:9–11 

Kristus on üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud! Halleluuja!

Oleme rõõmusõnumit kuulutanud juba kuu aega selle aasta värskuses. Realiseerunud on rõõmusõnum ju ligi paar tuhat aastat tagasi. Seepärast kõlab sõnum igal aastal uuesti värskelt, et ei tunduks meile selline võit kauge, ammune ja ununev.

Me ise küll kipume üha eemalduma võidukast uudisest. Kipume selga pöörama suure reede mälestuspäevale koos sureva Jumala Pojaga. Aga nii on meil ka üha raskem seista silmitsi surma hetkedega meie enda ühiskonnas. Mõista meie päevade mööduvust, lubada väsida või nõrkeda oma pere kaaslastel ja sõpradel, olgu rohkete või väheste aastate järel. On üha raskem tegeleda surnute hauda seadmisega, nagu on aina raskem ka meeles pidada Jeesuse minekut hauada ja tema edasiminekut hauast uuesti elusse.

Kõik sellised raskused muutuvad lootuseks, kui võtta südamesse Pauluse õpetus.

Paulus õpetab meile, et me tõeliselt vajame elu Vaimus ja see on saanud meile võimalikuks meie venna Kristuse üles äratamise kaudu. Üks meie vendadest on äratatud elama ja samas Vaimus äratatakse meid elama.

Elu Vaimus ja elu lihas tähendavad siin vastandeid, kus ühel puhul me tahame kuuletuda Jumala tahtele ja teisel puhul vastanduda sellele. Ühel puhul hindame Jumala riigi nähtamatut ja kadumatut kirkust ning teisel puhul oleme rohkem kinni nähtavates hüvedes ja kaduvates lõbudes.

Jumala tahe on elu. Tema tahe saab teostuda meis, kui lubame tema Vaimul elada me sees.

Võimalust elada Vaimus pakub sulle Jeesus Kristus, kelle Isa on sulle saatnud. Jeesus sirutab sulle oma kätt mitmel korral. Näe teda kätt sirutamas sulle suurel reedel risti pealt, kus ta sureb! Siruta talle käsi vastu, et su ihu võiks koos Jeesusega surra. Siis saab sinu ihu minna hauda koos Jeesusega. Hauast meist kellegi ihu veel välja ei tooda, nii nagu Jeesuse ihu peaaegu kohe üles äratati, vaid meie ihud saavad põrmuks, kust Looja uued lilled õitsetab.

Jeesuse ihu on aga hauast üles äratatud ja tema Vaim ka kindlasti. Nii saab sinus elada sama Isa Vaim, kui sa avad end tema Vaimule. Ja tema Vaim saab teha elavaks sind.

Kristlikult me õpetame tähele panema ja hoolitsema inimese vaimu, hinge ja ihu eest. See kõik on üks tervik, aga iga osa vajab eraldi tähelepanu ja hoolt. Selle kõik on loonud Jumal elama. Eraldi aga märgib Paulus täna meie ihude elavaks tegemist. Kristuse haua avamise järel saame uskuda ja kannatlikult oodata kord saabuvat tundi, mil Isa meie hauad avab ja meid jälle ühes vaimu, hinge ja ihuga elavaks teeb.

Mil ta seab igaühe ihu elama uuel, kirgastatud viisil ja see on äärmiselt suur ime. Ta seab elama sinu enda ihu, sinu kalli abikaasa, õe ja venna, poja ja tütre ihu. Mistahes kombel kellegi ihu otsa sai või kui kellegi ihu ei leidnud võimalust maa põrmus oma valitud kohal kase juurt toita. Isa vägi ja plaan on meie mõtetest kõrgelt üle ning sinu Vaimus äratatud ja lohutatud elu leiab õndsa paiga Jumala riigis.

Seda tõde kuulutab Paulus meile pühapäeval, mida nimetatakse ladina keeles Cantate pühapäevaks, s.t Laulge pühapäevaks. Sulle antakse õigus ja oskus laulda, sest sinusse antakse üles äratatud Kristuse Vaim.

Kirja seletajad, näiteks Osvald Tärk, mõistavad Pauluse õpetusest, et Vaimust sõltuv elu on uus ja suur jõud maailmas. See on võrreldav hämmastava looduse jõuga, mis ülendab kasvama kogu meie rohelust, alates rohulibledest ja leivaviljakõrtest kuni põõsaste ja iidsete tammepuudeni. Selle võimsa elu häält inimene ei kuule. Kuid ses liikumises on ühendatud elu ja jõud ja rahu.

Selles liikumises võib olla varul alguskokkukõla, nagu luuletab Juhan Liiv Pärt Uusbergile laulu loomiseks. Laval peab igaüks küll õigesti tema loodud „Muusikat“ laulma, et kostaks sealt ei rohkem ega vähem kui kaheksa puhast nooti. Kuid lavalt kostev laul ei pruugi puhtalt võluda Issandat. Tema näeb ja kuuleb kellegi kaunist häält laulmas vaid ihus ja näeb kellegi ebakindlat kärehäält laulmas just Vaimus.

Oluline on, et lauldes häälega või hääletult sa näeksid Isa Vaimu sind puudutavat, äratavat ja elustavat. Sa näed seda, kui pöörad ja hoiad oma silmad Issanda poole, tema Poja hälli poole, risti poole, Jeesuse haua poole, tema ülestõusmise pilve poole, Issanda embava peopesa poole. Siis sa oled valmis saatma oma vaimu, hinge ja ihu maailmast ära puhkama määratud hetkel ning oled valmis kannatlikult ootama üles äratamist samasse õndsuse riiki koos ülestõusnud Kristusega.

Arvo Lasting

Helme, Tarvastu, Mõisaküla ja Taagepera koguduse õpetaja