Väike laulupidu lauldi suureks

Kui buss Narva-Jõesuu, Narva ja Pühajõe koguduse rahvaga Viru-Jaagupi kiriku juurde jõudis, hakkas Kadrina pasunakoor kirikaias mängima «Saa vabaks Eesti meri».
Polegi tähtis, kas see nüüd meelega tehtud oli või tähistas lihtsalt proovi algust, aga nii pidulikku vastuvõttu annab mäletada. Kadrina pasunakoori juhatab Viru praostkonna muusikasekretär Ago Tint. Viimasel ajal on tänu saksa sõprade toele ka selle kümneliikmelise orkestri koosseisu repertuaar jõudsalt täienenud.
Kes 24. mail Viru-Jaagupisse Viru praostkonna traditsioonilisele päevale varem kohale jõudsid, võisid kogudusemaja saalis külastada Tudu Maanaiste Seltsi Loit vahvat käsitöönäitust. Silma hakkasid kõikvõimalikud pitsid ja tikandid, kootud kampsunid ja sokid, lapitekid ja aplikatsioonid, puust voolitud mänguasjad, siidi- ja klaasimaalid. Kõige selle keskel jagasid lahked memmed selgitusi. Klaasimaalide tegijaks olnud aga 14aastane koolipoiss.
Laulule eelnes sõna
Jumalateenistuse avas tervitusega piiskop Einar Soone, tuletades meelde, et oleme üks kirik, mis on jagunenud kogudusteks. Ta soovis, et me selles ühtsuses võiksime üksteist paremini tundma õppida. Praost Avo Kiir kinnitas jutluses, et kristlaseks olemine ei ole kerge, aga palju raskem on olla mittekristlane.
Kaasa teenisid sõpruspraostkonna pastorid Husum-Bredstedtist. Konverentsi eel anti ülevaade elust Saksamaal, kus 15 aasta tagused suured ootused on asendunud samuti vaevalise edasiminekuga. Eestimaa suur sõber Sieghilde von Hoerschelmann andis praostkonnale üle vikerkaarelipu valges kirjas sõnaga PACE (rahu) ja Tahiitil maalitud seinapildi, mis peaks aitama avada Piiblit.
Ettekande kiriku ja ühiskonna teemal pidas Saarte praost Veiko Vihuri. Muuseas ütles ta, et riigil on paljude inimeste silmis korrumpeerunud maine ja häid suhteid riigiga kahtlustatakse samuti korruptsioonis. Kiriku roll on osutada ühiskonna haigetele kohtadele, aga mitte parastavalt, vaid parandavalt.
Kaasettekandes vastas piiskop Einar Soone samuti küsimusele, mis on kirik. Kirik on Jumala armuvahendid ühelt poolt ja inimesed teiselt poolt. Kui inimene räägib vaikselt, siis teda ei ole kuulda, aga nende inimeste häälega räägib kirik. Kirik on suunatud sissepoole usulise kasvamisena ja väljapoole sõnumit öeldes. Jõud minna maailma tuleb altarilt. Kui sisemine kord on nõrk, siis on parem mitte välja minna.
Eriilmeline muusika
Praostkonna päevast osavõtjad on traditsiooniliselt enamuses koguduste kirikumuusikud. Kasutan seda sõna siin mitte ainult muusikajuhtide, vaid ka koorilauljate kohta. Seekord ei olnud ühislaulmist ette valmistatud, iga kogudus saatis läbi muusikute oma sõnumi.
Laulupäeva avas Lüganuse ansambel Nele Valdru juhendamisel vene keeles «Gospodi pomilui» lauldes. Jõhvi segakoor Svetlana Kekiseva juhatusel oli kokku pandud rahvariietes Heli koori ja sinivalgetes rüüdes koguduse koori lauljatest. Eriilmelist muusikat esitas järgmisel aastal 110aastaseks saav Kadrina kirikukoor Anne Peäske juhatusel C. Franckilt kuni vennastekoguduse lauluvara töötlusteni.
Nii Kadrina kui ka Rakvere koorid esitasid päeva lemmikut, Elgari teost «Ave, verum Corpus». Soovijatel oli võimalik osta jõuluajal ilmunud Kadrina koori plaati. Juba nimetatud Kadrina pasunakoor esitas Mendelsohni ja J. S. Bachi töötlusi. Tuuliki Jürjo oreliõpilased Gulnara Barambajeva ja Eva Vorobjova Narvast esinesid orelipaladega.
Narva koguduse noortekoori kava ulatus Iisraeli meloodiast Tuuliki Jürjo enda loominguni. Narvat esindas teinegi, ingeri, koor Marina Kämärä juhatusel kahe soomekeelse lauluga.
Rakvere koguduse samuti sinivalges riietuses naiskoor kandis ette unustatud lauluvara oma koguduse õpetaja Enn Kivinurme seades ja Elle Kivinurme juhatusel. Peaaegu oleks laulupäeva lõppakordiks kujunenud koos kogudusega rakverelaste ette kantud KLPR 112 «Nüüd Kristus surmast tõusnud on, halleluuja!», ent veel oli varuks üllatusesineja.
Üllatav lõppakord
Siiri Sisask saateansambliga Igaühel Oma Pill, nagu nad end tutvustasid, ehk Henn Rebane akordioni, Robert Jürjendal kitarri ja Uwe Lange basskitarriga. Suurepärane ja värvikas esinemine tegi ometi kurvaks – oleme Viru praostkonnana ja vist ka Eestimaana liiga väikesed, et kõike kuuldut endasse mahutada. Ehk aitab seda kurbust paremini mõista, kui kujutaksime meie suurt laulupidu lõppemas Mongoolia jurtas õpitud Om Mane Padme Hum palvega, Amazing Grace ja koreakeelse «Puhu-puhu tuulekesega». Ilmselt on meie väikesed laulupeod veelgi tundlikumad, ent nad on meile olulised ja omad.
Pühajõe koguduse liikmed arutasid, et järgmisel aastal võiks praostkonna päev olla nende juures. Ehk on siis praostkonna muusikajuhtidel mahti ka eelnevalt kokku saada. Eksprompt kokku pandud esinemisjärg võib küll õnnestuda, ent ettevalmistustööl on oma väärtus.
Villu Jürjo