Usuteaduse Instituut kutsub külla

Kevaditi jagatakse õppeasutustes diplomeid finaali jõudnud õppureile ja mõeldakse järgmisele vahetusele.
Ka Usuteaduse Instituudis mõeldakse neile, kes võiksid sügisest alustada õpinguid selles õppeasutuses, kuigi traditsioonilist kevadist lõpupidu siin majas ei peeta, sest õppurid lõpetavad eri ajal ja lõpudiplomeid antakse kätte aastaringselt.
Oodatakse kõiki huvilisi
19. mail kell 11 avab instituut uksed kõigile huvilistele. Tutvustatakse lähemalt õppimisvõimalusi usuteaduskonnas, religioonipedagoogika ja kirikumuusika osakonnas ning pastoraalseminaris, selgitatakse laiemalt instituudi tööpõhimõtteid ja suundi, antakse infot enesetäiendamisvõimaluste kohta.
Usuteaduse Instituudi rektor Allan Kährik loodab, et lahtiste uste päevale tulevad enesetäiendamisvõimalusi otsivad kiriku töötegijad, et leida endale sobiv koolitusprogramm. Oodatud on kõik kõrgema teoloogilise hariduse omandamisest huvitatud ja lihtsalt uudishimulikud, kes soovivad seestpoolt näha instituuti, kus koolitatakse vaimulikke.
Allan Kähriku arvates võiks sellest päevast tulev kasu olla kahesugune. Kõigepealt saavad teoloogia vastu tõsist huvi tundvad inimesed teada, kuidas eriala õpetatakse. Samas võiksid tulijad veenduda, et tegu on kaasaegse akadeemilise õppeasutusega, mitte kõrgete müüridega kinnise koolituskohaga, milles valitseb keskaegne kloostrikord.
Kuidas täpsemalt uuest sügisest õppetöö korraldatakse, sõltub peamiselt sellest, kas haridus- ja teadusministeerium kinnitab Euroopa standardile (3+2 aastat) vastava uue õppekava. Instituudi juhtkond loodab, et õppekava kinnitatakse juba sel suvel, kui ei, jätkatakse vana õppekavaga, mille kohta on instituudil olemas koolitusluba ja vastavalt akrediteeringule riiklikult aktsepteeritavate diplomite väljaandmise õigus.
Raha eest õppida
Nagu mitmes teises kõrgkoolis, nii hakkab ka Usuteaduse Instituudis alates eelolevast sügisest toimima tasuline õpe. Rektor Kähriku kinnitusel on õppemaksu kehtestamine vajalik selleks, et vähendada üliõpilaste koolituskulutusi ning selle arvelt tõsta üldist õppekvaliteeti, parandada kooli materiaal-tehnilist baasi ja osta õppetööks vajalikke uusi raamatuid.
Ta märkis, et tegu on üleminekuajaga ja sel perioodil on õppemaks 20 000 krooni aastas. Kuna tegu on luteri kiriku eraõppeasutusega, siis EELK-sse kuuluvad tulevased üliõpilased maksavad õpingute eest vaid 9000 krooni, ülejäänud summa maksab nende eest EELK. Allan Kähriku kinnitusel maksab ühe põhiteoloogias õppiva üliõpilase koolitus aastas 23 000 krooni, kirikumuusiku koolituseks kulub 30 000 krooni.
Õppemaksu ei küsita pastoraalseminaris; seal kindlustatakse tulevastele vaimulikele endiselt tasuta koolitus. Maksustatav õpe rakendub koos uue õppekavaga, seega juba õppivaid üliõpilasi maksustamine ei puuduta.
Kui küsisin, kas kooli juhtkond ei karda, et õppemaks peletab paljud eemale ja loodetud arvu üliõpilasi õppima ei tule, vastas Allan Kährik, et kardab küll, kuid õppemaksuta enam edasi minna ei saa. Küll aga töötatakse välja õppetoetuste ja stipendiumide süsteem, mis aitaks tulevikus üliõpilastel õppetööd paremini korraldada.
Meeli Pärtelpoeg