Ennäe inimest!
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 16. aprill 2003 Nr 15/16 /
Küsimus, kas Jumalast võib teha pilti või kuju, on vana. Ta ise on andnud eeskuju, luues inimese oma näo järele. Iga inimene on Jumala pilt ja kuju. Pilt võib olla rohkem või vähem moonutatud, aga see on olemas.
Apostel manitseb meid saama Jeesuse-sarnaseks, saama Tema ikooniks. See on kannatuste ja ülestõusmise läbi puhastatud kujund: inimnäoline Jumal, jumalanäoline inimene.
Kohal igas hetkes
Mõnikord meenutame vene kirjaniku Maksim Gorki sõnu: inimene, see kõlab uhkelt! Hoopis harvem mõtleme sellele, et Gorki asetas mainitud loosungi põhjakihi esindaja suhu. Ehk otsis temagi inimest, langenud inimese seest seda tõelist, otsis ehk laternaga päise päeva ajal…
Veel üks meenutus saksa misjonäridest, kes rääkisid oma usuvõitlusest Buchenwaldi koonduslaagri muuseumis. Neid valdas küsimus, kus oli Jumal siis, kui inimesed kohutavaid asju korda saatsid. Murrangupunktiks sai arusaamine, et Jumal oli igas kannatavas inimeses, ta oli Ristilööduna kohal igas hetkes, lastes ennast iga kord taas piitsutada, kroonida okaskrooniga, taas reeta ja risti lüüa.
Olen misjonäride mõtet edasi arendanud. Aga mis siis, kui ta oli kohal ka igas kannatuse valmistajas? Kas saab olla veel hirmsamat piina, kui kõike mõistes ja kõiki tagajärgi nähes olla kohal kannatuste valmistajas? Palju lihtsam oleks ju, Piibli sõnu laenates, jätta nad saatuse hooleks.
Kust leida inimest
Kui meie ei oska, ei taha saada Lunastava Issanda sarnaseks, peab Tema iga kord saama meie-sarnaseks, meie viletsuse ikooniks. Ei maksa midagi kõmisevad sõnad, et me ei tahagi lunastatud saada, ei tahagi olla Jumala-näolised. Et läheme metsa Mõhki ja Tölpat mängima ja kristlus peab uuspaganatega suhtlema kui võrdsetega.
Muidugi kuulub inimesekssaamise juurde mäng. Ka sõdurid sidusid Jeesuse silmad kinni ja käskisid arvata, kes lõi. Ning pole metsamängud kaugeltki need kõige viletsamad mängude seas, millega me selles maises elus endile rakendust leiame.
Pilaatuse sõnad «Ennäe inimest» on saanud inimkonna kuldvaraks. Tegelikult näitavad need sõnad meile kätte, kust leida inimest. Kui sooritame palverännaku reedetud, teotatud ja hüljatud Jeesuse juurde, leiame inimese, leiame iseenda kui inimese.
Palverännaku tulemusena leiame üles Jumala kuju meis enestes. Peame seda kuju väga tähelepanelikult silmitsema, et ka meie väline inimene selle sarnasusega kohanema hakkaks. Ülim, milleni maisel matkateel jõuda võime, oleks, et meid vaadates võidaks kord samuti öelda: ennäe inimest!
Villu Jürjo
