Tulekul on lauluraamatuaasta

Järgmine, 2027. aasta tuleb meie kirikule märgiline. Tähistame EELK 110. aastapäeva ja üheks tähiseks võiks paljude teiste sündmuste seas olla uue lauluraamatu valmimine, trükkimine ning kasutuselevõtmine. Töö küll alles käib ja isegi laulude nimekiri pole veel lõplik, kuid lõpusirge hakkab loodetavasti peatselt paistma. Enamik laule on oma uue tekstikuju või tõlke saanud ja noodigraafikasse on sisestatud juba üle 600 koraali.

Muusikatoimetajana võin öelda, et meil tuleb väga huvitav uus kirikulaulude kogumik – on palju erinevaid stiile, rütmiseeritud koraalist regilauluni, hulgaliselt armastatud rahvakoraale, palju värskeid tõlkeid ja teiste konfessioonide laule. Ka geograafiline valik on lai, ulatudes lähinaabritest Ameerikani ja Taizé kloostrist Aafrikani.

Siiski ei pea kartma, et tuttavad viisikujud kõrvale oleks jäetud – ikka on alles saksa päritolu koraalid, vanad head jõululaulud, matuselaulud ning muud, mis on veres ja südames. Veelgi enam – need, kes on kunagi kasutanud 1899. aastal välja antud Uut Lauluraamatut, leiavad uuest kogumikust taas paljud sealt pärit viisid, mida KLPR-is ei ole.

Eesti oma viisid on samuti alles, ja rõõmustuseks võin öelda, et neid on palju rohkem. On autoriloomingut – juba lahkunud heliloojate koorilaule ja praeguste heliloojate kirjutatud uusi koraale. Mitmed meloodiad saigi otse tellitud, sest eks me ju tea, et mõnda viisi saame kümne või isegi rohkema tekstiga laulda. See on mugav, kuid väga ühekülgne lahendus.

Eestlane kui laulurahvas võiks kirikus saada ennast muusikaliselt mitmekülgsemalt väljendada. Kuna meie vanema põlve vaimulike tekstid on väärt, et neid edaspidigi laulda, siis otsustaski komisjon osadele tekstidele, mille viisid rohkelt kordusid, tellida uue muusika meie oma autoritelt.

Siin on esindatud professionaalsed heliloojad, organistid, koorijuhid, koorilauljad ja teiste elualade esindajad, näiteks Kristel Aer, Kersti Petermann, Riho Ridbeck, Pärt Uusberg, Mart Siimer, Mart Jaanson, Helika Rätsep, Sirje Kaasik, Maris Tammsalu ja paljud teised. Laulud läbisid tiheda sõela alates toimkondadest, kes need komisjonile esitas, kuni komisjoni liikmeteni, kes olid kohati ehk liigagi karmid ja valivad.

Suurepärast tööd teeb keeletoimkond, kaasajastades, korrigeerides ja tõlkides. Just seda viimast soovin esile tõsta – eriti selle toimkonna juhi Siret Rutiku enda panust. Imeilusa tõlketeksti on saanud Jean Sibeliuse „Finlandia“. Päris paljud laulud on tõlkinud keeletoimkond tervikuna, võib ainult oletada, kui palju töötunde on selline ühislooming nõudnud.

Et kogu suur töö, mida kümned inimesed lauluraamatu heaks on teinud, kasutamist leiaks, on tarvis juba praegu hakata neid laule õppima. Mitte ainult kirikumuusikutel, vaid ka vaimulikel ja koguduse liikmetel. Ühe põneva kooriprojekti kutsub järgmisel aastal ellu Kirikumuusika Liit – nimelt üle-eestilise kooride vahetuse projekti „Uut laulu tahan laulda ma“.

Idee on selles, et koorid õpiksid täiesti uusi viise laulma ja laulaksid neid mõne koguduse pühapäevasel jumalateenistusel. Millise koguduse – selgub loosi teel. Nii saavad uued laulud tuttavamaks mitte ainult lauljatele, vaid leiaksid kõlapinda kogudustes üle Eesti.

Loomulikult laulame uusi meloodiaid peatselt algaval kirikumuusikute konverentsil. Oleme varasematelgi konverentsidel nii teinud. Muusikutel hakkab lauluraamat kõrvus helisema. Aga leian, et on väga oluline, et ka vaimulikud teeksid lauluraamatuga tutvust. Siinkohal julgustangi kogudusi katsetama. Tuleks korraldada praostkondlikke õppepäevi ja töötubasid, et kutsuda kokku omakandi muusikud ja vaimulikud ning õpetada neile uusi laule.

Kokkuvõtteks julgen öelda, et uus lauluraamat tuleb revolutsiooniline. Aga kindlasti leiab sealt igaüks oma lemmiklaulud üles ja muutusi ei peakski kartma, sest eluring ongi pidevas muutumises. Jumal on maailma selliseks loonud, et kõik uueneb ajas – Tema annab meile ka uued mõtted ja uued laulud.

Tuuliki Jürjo

EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees