Kui hing vajab hoidmist
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed, Hingehoid / Number: 11. november 2026 Nr 41 /
Siiani küll sume, aga siiski tume november on käes ja nii mõnelgi võimendab see vaimse toe vajadust. 25. septembril Tartu Pastoraadi hingehoiukeskuses uue töövaldkonnana alustanud hingehoiutelefon on üks võimalustest, kuidas seda leida.
„Ehkki alustasime 25. septembril, on praeguseks kõik õhtud kõnedega täidetud,“ kõneleb MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA) loodud kristliku keskuse Pastoraadi juhataja Siimon Haamer ja lisab, et „liin on suunatud kõigile, kes tunnevad, et hing vajab hoidmist.“
Raili Hollo: "„Kui mõtiskled selle üle, kas helistada, siis helista! Oluline on, et inimene ei oleks üksinda oma murega."
Hingehoiutelefon 126 on töös igal õhtul kell 19–24 ja helistamisel kehtib helistaja kõnepaketipõhine minutihind. Liinil vastavad erialase väljaõppega hingehoidjad, kes töötavad tasuta.
Uus algus
Siimon Haamer jagab hingehoiutelefoni ajalugu. Koroonakriisi alguses, juunis 2020 alustas sotsiaalministeeriumi tellimusel ja rahastusel samanimeline üleriigiline abitelefon. Tööd koordineeris TTA, kuna see asutus on üle 30 aasta tegelenud hingehoidjate koolitamisega ja seetõttu oli kriisi ajal võimalik kiiresti leida sobiv töötajaskond.
1. aprillist 2022 võttis telefoni koordineerimise üle sotsiaalkindlustusamet ja kõneliini nimeks sai emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon ning see ei olnud enam avatud ööpäevaringselt. Alates 1. juulist 2025 tegutseb numbril 116 123 ainult emotsionaalse toe telefon.
Samal aastal lõpetas oma tegevuse eraldi tegutsenud usaldustelefon. Selle abiliini eestvedajad otsisid võimalust oma number üle anda organisatsioonile, mis jätkaks sarnast tööd. Sellest saadigi Pastoraadis tõuge, et hingehoiutelefoniga uuesti alustada.
Abi on teretulnud
„Mingit rahalist toetust sellele tööle väljastpoolt hetkel ei ole, MTÜ TTA rahastab kõike oma vahenditest ja hingehoidjad, kes telefonile vastavad, teevad tööd vabatahtlikkuse alusel. Kaasatud on ligi 30 hingehoidjat üle Eesti,“ vahendab Haamer praegust töökorraldust.
Ehkki hingehoidjad oma töö eest tasu ei saa, siis telefoni käigushoidmisega kaasevad kulud. Aasta eelarve on umbes 25 000 eurot. Raha kulub kõnekeskuse teenuse igakuisele maksele, hingehoidjate supervisioonile ja koolitusele, koordineerija töötasule ning teavitustööle.
Kuna uuele elule äratatud hingehoiutelefon on alles käivitumisfaasis, siis on abi väga teretulnud. Pastoraadi kodulehel on selleks annetuskeskkond. Ka osaletakse 1. detsembril toimuvatel annetustalgutel. „Praegu on eesmärk, et hingehoiutelefon püsiks. Eks elu näitab,“ sedastab Siimon Haamer.
Enim helistavad keskealised mehed
Hingehoiukeskuse juhataja Raili Hollo, kelle õlul on hingehoiutelefoni koordineerimine, ütleb, et uus algus on hästi läinud. „Praegu on umbes kolm-neli helistajat õhtu jooksul. Inimesed on meid üles leidnud. Ilmselt on mõju ka sellel, et tegu on endise usaldustelefoni numbriga,“ kõneleb Hollo. Ehkki statistikat on veel vara teha, on talle hingehoidjaid nõustades kõrvu jäänud, et enim helistavad keskealised mehed.
Küsimusele, milliste teemadega pöördutakse, saan vastuseks, et on tervisega seotud muresid, ärevust, depressiooni, raskusi andestamisel, enesetapumõtteid, koolikiusamist jne. Üldistades võiks öelda, et otsitakse tasakaalu suhetes ja kõiges muus.
On ka helistatud, et koos palvetada. Mõnikord kestab kõne kümme minutit, siis jälle tund. Üle tunni ei soovitata kõnelda, sest teemad hakkavad korduma ja protsess on kurnav. Küll on siingi erandeid: „Kui liinil on inimene, kellel on elu ja surma küsimus, siis me ei katkesta kõnet ja ei vaata aega.“
Et inimene poleks üksi oma murega
Paljudele on oluline, et helistamine on anonüümne ja kõnesid ei salvestata. Kuna korraga vastab üks hingehoidja, siis ei tasu heituda, kui kohe ei õnnestu liinile saada. Mõnikord tuleb veidi oodata ja uuesti proovida.
Hingehoiutelefon ei sea helistajatele mingeid eeltingimusi, pöördumiseks ei pea näiteks kristlane olema, ent vastuvõtjad on kristlased: „Hingehoid ei ole suures pildis misjon. Ent on neid olnud, kes ise ei usu, ent paluvad eestpalveid. Öeldakse, et tean, et teie usute, palvetage oma Jumala poole. Äkki ta aitab mind ka.“
„Kui mõtiskled selle üle, kas helistada, siis helista! Oluline on, et inimene ei oleks üksinda oma murega. Me nii tihti arvame, et peame ise hakkama saama. Kulutame sellele palju energiat. Iga inimene väärib seda, et teda kuulataks ja raskustes toetataks,“ julgustab vestluse lõpetuseks Raili Hollo.
Kätlin Liimets
Vaata ka: https://www.hingehoid.ee/hingehoiutelefon.
