Leht, mis meid ühendab

Palju tänu kõigile, kes vastasid Eesti Kiriku lugejaküsitlusele! Tagasiside kõnetas! Üks Eesti Kiriku lugejaküsitlusele vastanu sõnastas ajalehe väärtuse enda jaoks: „Aitab meil aru saada, et oleme üks pere“. Selles lihtsas mõttes ongi kirikulehe ülesanne: aidata üksteist märgata ja mõista ning hoida elavana teadmist, et meie koguduse piir ei ole kiriku piir. Küsimus on ka, kas leht aitab meil üheskoos usus kasvada ja oma kutsumust täita.

Küsitluse 59 vastajat annavad toimetusele korraga nii julgustust kui ka mõtteainet. Väga rahul on lehega 15 ja pigem rahul 34 vastanut. See on tugev usaldusavaldus, mille eest tuleb tänada. Ometi ei vabasta rahulolu küsimast, mida saaks teha paremini. Ka kriitilistes vastustes väljendub sageli ootus, et kirikuleht läheks lugejale olulistes küsimustes sügavamale ning julgeks rohkem küsida.

Neid tulemusi tuleb lugeda mõõdutundega. Vastanute arv on siiski väike ja seetõttu ei saa vastajate hinnanguid laiendada kogu lugejaskonnale, veel vähem kõigile kirikuliikmetele. Küll aga väärib iga vastus tähelepanu. Eriti kõnekas on, et alla 45-aastaseid vastajaid on vaid seitse. Me ei tea sellest veel, kui paljud noored lehte loevad. Teame aga, et nende kuulamiseks tuleb leida täiendavaid võimalusi. Tuleviku lugejat ei saa tundma õppida ainult praeguse lugeja kaudu.

Lugemiseelistused kinnitavad, et oodatakse nii oma inimeste lugusid kui ka sisulist arutelu. Sagedamini loetavate rubriikide seas märkis arvamust ja kolumni 34, persoonilugu 28, koguduseuudiseid 27 ning teoloogiat 25 vastajat. Kiriku elu ja usu mõtestamine kuuluvad kokku. Koguduse sündmusest kirjutades tasub küsida, mida see inimeste jaoks muutis. Teoloogilist arutelu avaldades tuleb aidata lugejal mõista, kuidas puudutab see tema usku ja igapäevaseid valikuid.

Avatud vastustes kohtuvad erinevad ootused. Soovitakse rohkem teoloogiat, hingehoidu, noorte häält, muusikat ja koguduste kogemusi. Mõni ootab avaramat arvamuste paljusust, teine selgemat õpetuslikku joont. Kõiki soove korraga täita ei saa, kuid nende taga on ühine nõudmine: kirjutatu olgu sisukas ja usaldusväärne. Väited vajavad põhjendusi, keerulised küsimused arusaadavat keelt ning erimeelsused ausat käsitlemist. Lugeja peab saama aru, kus lõpeb faktipõhisus ja algab autori tõlgendus.

Kirikulehel on vastutus ka arutelukultuuri eest. Kristlik osadus annab põhjuse üksteist kuulata isegi siis, kui seisukohad lahknevad. Teravaid küsimusi kiriku juhtimise, kuulutuse või koguduste tuleviku kohta ei pea kartma. Neile tuleb otsida vastuseid lugupidavalt ja järjekindlalt. Samuti tasub küsida, mis on saanud varem tutvustatud algatustest: millised neist on kogudusi aidanud ja mida on ebaõnnestumistest õpitud. Nii saab ajaleht toetada kiriku vastutustundlikku tegutsemist.

Väga praktiline on küsimus, kuidas leht inimeseni jõuab. Paberlehte loeb 19, digilehte 22 ning mõlemat 20 vastajat; vastustes saab seega näha mõlema lugemisviisi vajalikkust. Paberleht jääb lauale, satub pereliikme kätte ja lubab rahulikult tagasi pöörduda. Digileht jõuab kiiresti ka kaugele ning võimaldab teksti jagada. Üks vastaja kirjutab, et leht on tema saja-aastasele emale suureks toeks. Sellise suhte väärtust tuleb tulevikuplaane tehes tõsiselt arvestada.

Samas kõnelevad vastused takistustest, mida on võimalik kõrvaldada. Kui lugeja ei mõista, mida tema tellimus sisaldab, või ei oska sisse logida, võib vajalik lugu jääda lugemata. Tasulise artikliga kohtudes valis lugemisest loobumise vastuse 28 inimest. See sunnib otsima tasakaalu lehe ülalpidamise ja sõnumi leviku vahel. Ajakirjandus vajab raha ja tegijate töö õiglast tasustamist. Lugeja vajab lihtsat ligipääsu, selgeid tellimistingimusi ning teadmist, mille eest ta maksab.

Küsitluses kordub tänu, et Eesti Kirik on olemas. Selles on tunnustus järjepidevusele ja kiriku mälu hoidmisele. Ent olemasolu saab tähenduse iga kord, kui keegi leiab lehest tuge, uut mõistmist või julgust tegutseda. Toimetuse kõrval saavad lehe tegemises kaasa lüüa kogudused ja lugejad: anda märku inimestest, kelle teenimine jääb varju, jagada kogemusi ning esitada küsimusi, millele vastust otsitakse. Kirikulehe kaudu võiksime õppida paremini nägema, kuidas elab ja usub inimene meie kõrval.

Lugejate usaldus kohustab hoidma Eesti Kirikut lehena, kus evangeelium kõnetab, argumente võetakse tõsiselt ja inimene tunneb end märgatuna. Nii kasvab ka see ühtekuuluvus, mida üks vastaja nii tabavalt kirjeldas. Ühe pere liikmetena vajame üksteise häält. Kirikulehe ülesanne on muuta see hääl kuuldavaks.

Kaido Soom

Eesti Kiriku kolleegiumi esimees