Kaarli koguduse kelladel täitus 330 aastat
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Kogudus, Uudis, Uudised / Number: 11. november 2026 Nr 41 /
EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus annab teada, et pühapäeval, 15. novembril kell 10 algaval jumalateenistusel tähistatakse ajalooliste kellade 330. aastapäeva. Kaarli kontsertkoor laulab kellade auks Hella Tedderi laulu „Kell tornis heliseb“. Pärast missat on võimalus külastada Kaarli kiriku torni ja näha seal asuvaid kelli.

Kirikukellade helin kutsub meid jumalateenistusele ja palvele. See saadab kogudust nii rõõmsatel kui ka kurbadel hetkedel ja ühendab põlvkondi. Tuttav kellahelin võib tuua meelde lapsepõlve, leeripäeva, laulatuse või lähedase inimese ärasaatmise.
Kirikukellade kõla võib jääda inimesele meelde kogu eluks. Ka pärast pikka eemalolekut on võimalik tuttav helin taas ära tunda. Nii kannavad kellad endas nii koguduse ajalugu kui ka inimeste isiklikke mälestusi.
Tänavu möödub 330 aastat kahe Kaarli kogudusele kuuluva ajaloolise tornikella valamisest. Kellad valmisid 1696. aastal Stockholmis meister Gerhardt Meyeri käe all ja on koguduse vanimad esemed. Nende lugu ulatub tagasi aega, mil Tõnismäel seisis praegusele Kaarli kirikule eelnenud pühakoda.
Suurema kella laskis vana Kaarli kiriku jaoks valada Rootsi kuningas Karl XI. See valmistati varasema kirikukella asemele, mis oli võetud lossi kellavärgi jaoks. Kella valmistamise ajast, kohast ja meistri nimest annab teada kella löögiringi serval olev ladinakeelne tekst: GLORIA IN EXCELSIS DEO ME FECIT HOLMIAE GERHARDT MEYER A 1696 (Au olgu Jumalale kõrges. Mind tegi Stockholmis Gerhardt Meyer aastal 1696). Pronksist kella valmistamiseks kulus ligikaudu 1200 kilogrammi metalli. Kella kaunistavad ornamendid ja kuninga vapp ning sellel olevad kirjad jutustavad nii valmistajast kui ka kella kinkimise loost.
Kui vana Kaarli kirik 1710. aastal põhjasõja ajal Tallinna kaitsmiseks hävitati, õnnestus kellad päästa. Need viidi toomkirikusse. Kui Kaarli kogudus soovis kelli uuele kirikule tagasi saada, ei tulnud otsus kergelt – kellad olid toomkirikus kõlanud juba nii kaua, et seal oli nende häälega harjutud. Lõpuks saadi 1871. aastal nõusolek kellade tagastamiseks: „Kellad antakse üle sel tingimusel nii kauaks, kui see kirik Evangeelse Luteri usu kirik on ja kellad helistatakse kutseks Evangeelse Luteri usu jumalateenistusele, neid kasutatakse evangeelse luterliku jumalateenistuse kutseks.”
Tänapäeval asub suurem 1696. aasta pronkskell Kaarli kiriku põhjatornis, väiksem sama vana kell aga Siselinna kalmistu põhjavärava läänetornis.
Suure pronkskella madal ja kandev kõla on tänaseks taas saanud Kaarli kiriku hääleks. Koos 1870. aastal valatud lõunatorni kellaga kutsub see inimesi pühapäeviti Jumala kotta ning annab oma helinaga märku kiriku ja koguduse elust.
Eesti Kirik