Kiriku pasun on häälest ära

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number:  /

Kristjan Luhamets. Foto: Toomas Nigol

Kui kirik tahab rahvale midagi teatada, on tal selleks pasun, millega hüüda. Selle nimi on Eesti Kirik. Mida aga teha, kui pasunat pole kuulda või kostab sealt võõras hääl ja koguduse rahakott peab iga puhumise eest peale maksma? Kulude kasv ja vähem lugejaid ei ole see rist, mille Issand meile kandmiseks andis, pigem on see isetehtud vesiveski, mis annetajate raha jahvatab. Vabandust, aga tõde on harva nii viisakas, et ta enne tuppa astumist uksele koputaks.

Väidetevalt pole lehe toimetuses ühtegi ajakirjandusharidusega inimest. Arsti või organisti puhul ei tuleks see kõne alla. Miks peetakse ajakirjandust millekski, millega igaüks võib tegeleda, kui vaid arvutit avada oskab? Ajakirjandus pole ju päevakava ümberjutustamine ega tuttava vaimuliku kiitmine selle eest, et ta on ustavalt tuttav olnud.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 3 €

Oled juba tellija? Logi sisse