Kirikumuusikute tulipunktis on uus lauluraamat
(12 fotot)
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 18. november 2026 Nr 42 /
EELK kirikumuusikute konverents, mis tänavu toimus 30.–31. oktoobrini Tartus, keskendus kiriku uue lauluraamatu koostamisele, mis on lõpusirgele jõudnud.

Muidugi mahtus kahte päeva muudki. Väga palju kooslaulmist, palveosadust ja ühist mõtlemist selle üle, kuidas korraldada kirikus muusikatööd. Eelkõige aga otsatut rõõmu koosolemisest. Aastakonverents on sündmus, millest EELK kirikumuusik puudub vaid mõjuva põhjusega, kinnitas Eesti Kirikule kirikumuusika liidu juhataja Tuuliki Jürjo.
Piiskop Tiitus: „Uus lauluraamat hakkab elama koguduste häältes ning selleks vajame nende inimeste kaasamõtlemist, kes koguduse laulu nädalast nädalasse juhivad“.
Oma avakõnes tänas meie kirikus muusikatööd kureeriv piiskop Marko Tiitus kirikumuusikuid nende professionaalsuse, pühendumise ja ustava teenimise eest. „Koorijuhtidel ja dirigentidel on meie ühiskonnas oluline roll – nad toovad inimesed kokku, õpetavad üksteist kuulama ning kujundavad üksikutest häältest ühise kõla,“ märkis piiskop ning lisas, et selle tagab suur püsivus ja töö.
Oluline partnerlus
Piiskop Tiitus tõstis esile vaimuliku ja kirikumuusiku koostöö olulisuse. Kui see sujub, on tema sõnul tagatud ka koguduse hea teenimine. Just sellele koostööle tugineb jumalateenistuse liturgia kvaliteet.
„See partnerlus vajab vastastikust usaldust, üksteise professionaalsuse väärtustamist ning valmisolekut ühiselt arutada ja otsustada,“ märkis piiskop. Ta toonitas, et kirik vajab oma muusikuid ja nende erialalist pädevust.
Lauluraamatukomisjoni esimehena tõstatas Tiitus vajaduse kaasata kirikumuusikuid senisest selgemalt valmiva uue lauluraamatu käsikirja tagasisidestamisse. Piiskopi hinnangul ei saa hetkeseisuga rahul olla ja ta kutsub endaga kaasa mõtlema, et olukorda parandada.

„Uus lauluraamat hakkab elama koguduste häältes ning selleks vajame nende inimeste kaasamõtlemist, kes koguduse laulu nädalast nädalasse juhivad,“ märkis piiskop.
Kuidas mitte väsida
Hotellis Tartu toimunud ettekandevooru avas Tartu Ülikooli usuteaduskonna praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom ettekandega „Oreli taga on inimene – organisti kutsumus, suhted ja toimetulek koguduses“. Tuginedes erinevate maade vastavatele uuringutele, võttis Soom fookusesse küsimused: kes on organist, mis motiveerib organisti, mis pärsib organisti ja mis aitab läbipõlemise vastu.
Eesti organistidel oli huvitav kõrvutada enda nädalaplaani Soome kolleegide omaga, kes kulutavad keskmiselt 39,5 tundi nädalas kirikumuusiku tööle: sellest 9,7 tundi kulub harjutamiseks, 7,2 tundi koosolekuteks, 15,6 tundi koguduseliikmetega tehtavale tööle ning 7,1 tundi muule tegevusele.
Vastamaks küsimusele, mis aitab kirikumuusikut läbipõlemise vastu, avas lektor järgmisi märksõnu: enese eest hoolitsemine, tööpiiride seadmine, koolitus, isiklik elu, sealhulgas usuelu, koguduse tugi ja kriitikataluvus.
Küsimusele, mis teda tööle motiveerib, vastas Soome kirikumuusik, et ennekõike muusika, ent olulised on ka tagasiside ja ressursid, sealhulgas palk.
Kaido Soom kirjeldas läbipõlemissündroomi järgmiste märksõnadega: unehäired, sõltuvushäired, töörõõmu kadumine, depersonaliseerimine. Vastamaks küsimusele, mis aitab kirikumuusikut läbipõlemise vastu, avas lektor järgmisi märksõnu: enese eest hoolitsemine, tööpiiride seadmine, koolitus, isiklik elu, sealhulgas usuelu, koguduse tugi ja kriitikataluvus.
Valgus tunneli lõpus
Kiriku uue laulu- ja palveraamatu teema avas Siret Rutiku, kes keeletoimkonna tööle keskendudes alustas: „Tunneli lõpus on näha valgust. Lõpuks ometi. See toob meeltesse heldimust.“ Ta märkis, et töö algas 2020. aastal, vahetult enne koroonat, ja on osutunud mahukamaks, kui algselt arvati.
Üle on vaadatud, toimetatud ja vajadusel tõlgitud kokku 821 laulu. Kõige ajamahukamaks on osutunud 1899. aasta „Uuest lauluraamatust“ ülevõetava 297 laulu toimetamine ja uuesti tõlkimine.
Komisjoniliikmetele pakkus enim üllatust, kui suured on tänini Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti keeleerinevused. Parajaks väljakutseks oli n-ö kaanani keelest tõlkimine: „Et tekst oleks üldmõistetav, ka noorematele ja mitte üksnes kirikuinimestele.“
Suuremat abi on komisjon kogenud Sigrid Põllu ja Kristel Neitsov-Maueri poolt, kes on kõik laulud läbi laulnud. „Keeleliselt võib laul juba korras olla, aga just läbilaulmisel võib ilmneda vajadust midagi veel keeleliselt korrigeerida.“
Ülistuslaule kõige rohkem
Rutiku sõnul on uues lauluraamatus kõige rohkem tänu- ja ülistuslaule (61), jõululaule (45) ning laule rubriigis „Jumala abi ja lohutus eluraskustes“ (40). Kõige enam on saksa keelest tõlgitud laule (350) ja eestikeelseid originaallaule (293), aga ka paljudest teistest keeltest tõlgitud laule.
Lauluraamat sisaldab liigiti veel laenkoraale (369), luterlikke tuumiklaule (187), noortelaule (87), rahvakoraale (52) ja regilaule (24).
„Aga miski pole veel lõplik autoriõiguste tõttu,“ markeeris Rutiku komisjonile suuremat väljakutset esitavat töölõiku. Kokku on uues lauluraamatus esindatud 785 autorit: neist umbes 297-l on kehtivad autoriõigused (nad kas elavad või on nende surmast möödunud vähem kui 70 aastat).
Ühes laulus mitu võrdväärset teost
Siret Rutiku sõnul ei ole küsimus, kellele konkreetse teose varalised õigused kuuluvad, tihti kergete killast. Samuti see, kuidas autori või õiguste omanikuga kontakti saada ning mida teha, kui autor soovib midagi, millega komisjon pole arvestanud (näiteks liiga kallist honorari).

Lõpetuseks toonitas Siret Rutiku, et üks laul koosneb mitmest võrdväärsest teosest. Täpsemalt: laulusõnadest, tõlkest, viisist, seadest … Igal teosel võib olla mitu autorit.
„Kõigi teoste autorid ja varaliste autoriõiguste kuuluvus tuleb välja selgitada ja nõuetekohaselt teose juures ära märkida,“ sõnas Rutiku ja lisas täpsustavalt: „Ilma autori nõusolekuta teost avaldamiseks muuta ega tõlkida, avaldada ega avalikult esitada ei tohi.“
Autoritruudus tähendab tema sõnul originaalilähedust ja põhimõtet, et „autori sõna on seadus“.
Aluseks autoritruudus
Muusikatoimetaja tööülesannetest kõneldes märkis Tuuliki Jürjo, et väga oluline on koostöö teiste komisjonidega. Oma töös järgib ta põhimõtet, et „nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik“. Samuti juhindub ta tänapäevasest põhimõttest, et kõige olulisem on autor. Autoritruudus tähendab tema sõnul originaalilähedust ja põhimõtet, et „autori sõna on seadus“.
Muusikatoimetaja tööülesandeks on helistike määramine ja ühtlustamine, hingamismärkide lisamine, esmase noodigraafika tegemine, laulude akordimärkide noodigraafikasse viimine ja palju muud.
Pille Metsson iseloomustas harmooniatoimkonna töökeskkonda: „Dissonantse meil ei ole, vaid puhas harmoonia,“ ja kinnitas, et tegevus on efektiivne.
Lauluraamat tulgu ülihea
Korrektori rollis sõna saanud Mart Jaanson märkis, et tajub oma ülesannet pigem muusikatoimetajana ja peab oma töös silmas, et loodav uus lauluraamat peab tulema ülivõrdes hea ja kvaliteetne.
Jaansoni sõnul peavad lauluraamatu laulud olema muusikaliselt „töötavad“. Ta täpsustab: „Neid peab olema mõnus laulda ja mõnus mängida.“
„Siis on lootust, et raamatu võtab omaks mitte ainult kirikurahvas, vaid laiem üldsus,“ sõnas muusikust vaimulik ja tõi esile veel lauluraamatu misjoneerivat aspekti: „1739. aasta tervikpiibel kujundas eesti rahvast. See lauluraamat ei tohiks vähem olla.“
Jaansoni sõnul peavad lauluraamatu laulud olema muusikaliselt „töötavad“. Ta täpsustab: „Neid peab olema mõnus laulda ja mõnus mängida.“
EELK uus laulu- ja palveraamat soovitakse välja anda järgmisel kalendriaastal, mil tähistatakse EELK 110. aastapäeva.
Liina Raudvassar
Fotod: Liina Raudvassar








