Religioosne pluralism hajutab Eestis kristlust

Eestis on vähe kristlasi, kuid see ei tähenda, et religioossus oleks kuhugi kadunud. Vana paganlik rahvausund leiab poolehoidjaid ning kaks aastakümmet kestnud iseseisvus on riiki toonud paljude erinevate uskude kuulutajaid. Lisaks traditsioonilisest kristlusest eraldunud sektidele tekitab segadust end ühegi konfessiooniga mittesiduv ning kindlate doktriinideta new age’i ehk uue vaimsuse mõtteviis. Kas igasugune spirituaalsus on võrdväärne kristlusega ning meeldib Jumalale?
Uuring näitab segadust    
Selleaastane Saar Polli uuring «Usust meie elus» annab mõista, et eestlaste usku iseloomustab sünkretism, sest nad sageli «loovad omaenda usku». Isegi üle poole usku eriti tähtsaks pidajatest ei kuulu ühtegi kogudusse. Paljud neist (42%) ei loe Piiblit ning ei võta osa ka jumalateenistustest (26%). Inimestel ei pruugi olla kindlat doktriini, vaid nad kalduvad uskuma kõiki paranähtusi nagu selgeltnägemine, vaimud, esivanemate hinged, talismanid, maagia jne.
Levib Veevalaja ehk uue ajastu spirituaalsuse pooldajate liikumine. Usundit on väga keeruline kirjeldada, sest see ühineb inimese endise religioosse pärandiga, muutes usu sisu. New age’i kirjeldatakse tabavalt kui pick-and-mix-religiooni: igaüks võib kokku panna oma tõe. Nii võtab ennast kristlaseks pidav inimene omaks budismist ja hinduismist pärit mõiste «karma», samuti taassünni ehk reinkarnatsiooni ideed, mis ilmselgelt Piibliga ei kattu.
Mõned kristlased võivad uskuda isegi horoskoopi, kuid Piibel asetab tähtkujude järgi tuleviku ennustamise halba valgusesse (Js 47:13, Tn 2:27–28). Tõde otsivad inimesed võib-olla küsivad, kas siduda end spirituaalsusega või mitte, kas kaartidega ennustamises või pendlikeerutamises on midagi ohtlikku. On isegi nõidu ning sensitiive, kes mõnikord väidavad, et nende jõud tuleb Jumalalt. Kas kõik on hästi, kui nad sellega teistele vaid head soovivad?
New age ahvatleb oma äärmiselt positiivse maailmapildiga, mille kohaselt on inimesed tegelikult hoopis igavesed vaimud, kes suudavad kõike vaid mõttejõu või teispoolsuse abil. Selline veendumus peaks kristlast hoiatama ning näitama, et nn uue vaimsuse põhimõtted ristiusuga ei kattu.
Vale uudishimu ahvatleb
Piibli valgel on vaimude maailm täiesti reaalne. Jumal keelab rangelt osaleda nõiduses ning suhtlemise teispoolsuse või hauataguste vaimudega – need on kurjad vaimud, kes meile midagi head ei soovi (5Ms 18:10–14, Ilm 22:15). Samuti ei pea inimene teadma ette päevi ja hetki, millal maailmale midagi kohutavat osaks saab või näiteks seda, millal keegi oma abikaasa leiab, mitu last saab, millal sureb. Kui kristlane soovib selgeltnägijalt ennustusi oma tuleviku kohta, näitab see tema ebausku.
Küsimus on selles, kes on Jumal. Esimese käsu järgi ei tohi meil olla teisi jumalaid Tema kõrval. Kui me pöördume sensitiivide poole, ennustame või üritame suhelda mõne vaimuga, kes ei ole Püha Vaim, kutsume esile Jumala viha. Isegi inglitega ühenduse otsimine ei meeldi Jumalale, sest nad on Jumala läkitatud teenivad vaimud ning meie ei tohi nendega suhelda. Peame oma palved suunama vaid Jumalale Tema Poja Jeesuse nimel. Enda sidumine okultismiga rikub inimese suhte Jumalaga ning raskendab pöördumist Tema poole.
Inimene on loodud Jumala näo järgi, et olla Temaga ühenduses. Kui inimene oma suhte taevase Isaga läbi pattulangemise lõhkus, tahtis Jumal ise oma päästeplaani taastada. Nii saatiski Ta maale oma Poja, kes õigesti elanud inimesena võtaks endale vastutuse meie halbade tegude ning mõtete eest. Jeesu­sesse uskudes saame õigeks – Jumal andestab meile ning võtab meid vastu. Me ei saa kunagi täiuslikuks, isegi Pühalt Vaimult saadud andestuse kingitus ei tee meid jumalaks. Sõltume alati Jumalast ega saa ise taotleda üleloomulikke teadmisi või suhelda teispoolsuse jõududega.
Jumalale meeldiva jumalateenistuse juhis on Piibel, mis aitab vastata küsimusele suhtumisest new age’i, okultismi ja taarausku. Näiteks hoiatatakse pühakirjas, et saatan ise moondab end valguse ingliks (2Kr 11:14). Kõik, mis paistab olevat hea, ei pruugi seda olla. Religioossed mõtted, nagu ka kõik muu, tuleb Jumala sõna abil üle kontrollida.
Riikka Lautamo-Seppälä,
Soome misjonär Eestis,
teoloogiamagister