Kirikute öö kõnetas paljusid
/ Autor: Mari Paenurm / Rubriik: Uudis / Number: 13. juuni 2012 Nr 26 /
Möödunud reedel oli Tartus hulk pühakodasid lahti varajaste hommikutundideni, et pakkuda tulijaile oma sõnumit ja jagada teadmisi.
Kirikute öö idee sai alguse Austrias, kus ühte kirikusse astusid hilisel õhtutunnil sisse rändajad, kes tahtsid pühakoja kohta rohkem teada saada. Kiriku uks oli tegelikult juhuslikult lahti ja ainus inimene, kes tol hetkel tulijaid vastu võttis, oli koristaja. Õnneks teadis too inimene aga palju oma pühakoja kohta ning võttis ka külaliste jaoks aega, et neile nii koda kui kirikut laiemalt tutvustada.
See väike lugu andis tõuke ning korraga tulid paljud mõttele, et ehk oleks kena pakkuda inimestele võimalust tulla, küsida ja vastuseid saada. Nii peeti esimest kirikute ööd Viinis 2005. aastal ja nüüdseks on see jõudnud katoliku kiriku kaudu ka Eestisse. Tšehhis ja Austrias on kirikute öö programmi peetud niivõrd oluliseks, et seda rahastab osaliselt kohaliku maa kultuuriministeerium.
Põnevat programmi ja huvitavaid leide
Kui mujal on üritus seotud rahvusvahelise lastekaitsepäevaga ning programm suunatud just lastele, noortele ja peredele, peeti meil seda 8. juunil.
Tartus oli avatud 11 pühakoda ning frantsiskaani õdede klooster. Sarnaselt teiste maadega pakuti inimestele võimalust pühakodade külastus templiga fikseerida ning mõne meene omanikuks saada. Tegelikult pani see võimalus hulga rahvast liikuma ja templikogujaid oli üsna rohkelt.
Uudse idee ja lühikese ettevalmistusperioodi kohta saadi kokku muljetavaldav programm. Peeti palvusi, konfessioone tutvustavaid loenguid, tutvustati pühakodasid, seletati lahti nii arhitektuurilisi kui teoloogilisi nähtusi. Palju kõlas muusikat. Hulk konfessioone ei plaaninudki mingisugust eriprogrammi, vaid hoidsid pühakojad avatud oma tavapäraste nädalasiseste ettevõtmistega.
Rõõmu nii tegijaile kui külalistele
Rannu koguduse õpetaja Maarja Sokk, kes pea kõik kirikud õhtu jooksul läbi käis, ütles, et taoline ettevõtmine linnas on kahtlemata kordamist väärt ning pakkus võimaluse paljudele oma küsimustele vastused saada. «Lävepakk oli madal, ei oodatud, et kui sa ühte kirikusse lähed, siis pead sinna ka jääma. Keegi ei küsinud, miks sa siia tulid, aga oma kirikust oldi lahkesti valmis rääkima.»
Vahur Krevald, kes oli tulnud kogu perega, ütles, et kirikukauge inimesena pole tal olnud niisugust võimalust pühakotta sisse astuda ja loota, et seal tema küsimustele ka kohe vastuseid püütakse leida. «Täitsa muljetavaldav ja muidugi kaugel sellest arusaamast, et kirikus istuvad ainult mustade rättidega memmed.»
Kogemuste võrra rikkam
Misjonär Liliann Keskinen rõhutas samuti, et eriti tore oli see, et lastele pakuti mitmekülgset tegevust. «Mulle paistab ka, et see on tõeline pidupäev nii tegijatele endile kui külalistele.»
«Meil on nüüd ka plaan kutsuda kirikute juures programme koordineerinud inimesed kokku,» vaatas toimunule naeruse suuga tagasi isa Miguel Arata, kes aitas katoliiklikel õdedel kirikute öö ideed Tartus laiemalt tutvustada ja vedada. «Minu meelest käis sel ööl meie kirikuis tuhandeid inimesi. Meie saime jagada teadmisi kirikust üldse, sellest, mida üks või teine asi arhitektuuris tähendab, miks üks või teine asi kirikus on just nii. Kõik teised tulid siin ka oma ettevõtmistega kaasa ja see on tegelikult oluline võimalus teha koostööd. Eks me vaatame, millised on kogemused, kuidas edasi minna, aga kindlasti on meie soov kirikute ööga jätkata.»
Peale Tartu peeti sel korral kirikute ööd ka Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis.
Mari Paenurm
