Evangeelsete kirikute suurkohtumine Itaalias

Eesti luterlik kirik ei ole kirik mitte üksinda, vaid üksnes koos teiste kirikutega. See veendumus kajastub meie kiriku erilaadilistes sõprussidemetes teiste kirikutega nii kodumaal, Euroopas kui üleilmselt.

Kõige lähedasemad oleme kirikutega, kellega peame ühiselt jumalateenistust: oleme ühendatud ja osaduses Jumala sõna kuulutamise ja armulauaosaduse kaudu, teeme koos teoloogilist tööd, taotleme ühist tunnistamist ja teenimist.

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas
Sedalaadi suhted on meil üleilmses luterlike kirikute osaduses, luterlike ja anglikaani kirikute osaduses Põhja-Euroopas ning luterlikku ja reformeeritud, aga ka metodisti traditsiooni ühendavas Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas (EKOE).
EKOE on tähtsaim evangeelsete kirikute osaduskond Euroopas, kuhu kuulub 105 kirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega. 2013. aastal saab kirikuosadus 40aastaseks. Selle aja vältel on osaduskond tublisti kasvanud nii vormilt kui sisult. Eesti luterlik kirik on olnud liige 1975. aastast, ent aktiivsem osalus sai alguse pärast okupatsiooni lõppu.
Meie kirik on osalenud EKOE elus nii koguduse, praostkonna kui üldkiriku tasandil ning on teinud seda mitmel moel ja paljude inimeste vahendusel. Me oleme võtnud oluliselt osa EKOE kujundamisest ja edasiarendamisest. Ajalooline roll on peapiiskop Jaan Kiivitil, kes osales kirikuosaduse juhtimises 1994. aastast kuni surmani (2005).
EKOE täiskogu kohtub iga kuue aasta tagant: valitakse uus nõukogu, mis juhib kirikuosaduse tegevust täiskogudevahelisel perioodil, otsustatakse vahepeal toimunud õpetuskõneluste tulemuste üle, käsitletakse uurimis- ja töörühmades tehtut ning määratakse kindlaks töövaldkonnad järgmise täiskoguni. Tööd ja suhtlust raamib ühine jumalateenistuslik elu.

Täiskogul Firenzes
7. täiskogul (20.–26. septembrini) Firenzes osalesid EELKst delegaadina Thomas-Andreas Põder ja abilisena diakon Joona Toivanen, külalisena Üllas Tankler Ühinenud Metodisti Kirikust. Osavõtjaid oli kokku 220, neist delegaate 95.
Täiskogu võttis vastu kahe õpetuskõneluse tulemused, kus teemaks pühakirja ja usutunnistuse mõistmine ning vaimulik amet, uurimuse sotsiaal­eetikast, teoloogiaharidust puudutava dokumendi jne. Kõigi nende väljatöötamisel lõi meie kirik aktiivselt kaasa.
Otsustati käivitada õpetuskõnelus kirikuosaduse teemal ja religioonide paljusust evangeelsest perspektiivist käsitlev uurimisprotsess, raskuspunktideks on usupuhastuse juubeliaasta 2017, oikumeenilised kõnelused jne.
13-liikmeline nõukogu, kuhu valiti tagasi ka T-A. Põder, valis enda seast kolmeliikmelise presiidiumi, mille eesotsas on Braunschweigi luterliku kiriku piiskop prof dr Michael Weber.
Eesti Kirik avaldab läbi kahe numbri kaks lühemat täiskogu teksti. Tänase lehe 4. leheküljel on täiskogu avaldus «Vabad tuleviku jaoks – vastutus Euroopa eest». Pikemad dokumendid ja siinkirjutaja põhjalikum käsitlus EKOEst ilmuvad edaspidi ajakirjas Kirik & Teoloogia (www.kjt.ee).
Juba ilmunud on teoloogiline peaettekanne «Vabad tuleviku jaoks. Evangeelsed kirikud reformi ja reformatsiooni vahel» (K&T nr 44–45) ning «EKOE täiskogu avaldus kristlaste olukorra kohta Lähis-Idas» (K&T nr 42).
Thomas-Andreas Põder