Miks kandideerida koguduse juhtimisorganisse?

Ülesanded, mis kirikuseadustik paneb koguduse juhatuse või nõukogu liikmete õlgadele, on ühtviisi rasked ja vastutusrikkad.
Iga koguduse aktiivne liige näeb, et neid ülesandeid ei ole kerge täita olukorras, kus külad ja alevid tühjenevad põliselanikest ning ühtviisi kõledalt tühjaks jäävad seetõttu ka lasteaedade-koolide ning kirikute avarad ruumid. Kõik ju siiski ei lahku. On neidki ustavaid, kes jäävad. Nemad vajavad endiselt sõna ja sakramenti!

Vaimulik kasvamine
Viimastel aastatel on palju kõneldud mitme koguduse väiksusest ja nende administratiivsest nõrkusest. Kogudust on võimalik juriidilise isikuna elus hoida aastaid või isegi aastakümneid, kuid kui kaob palve ning sõna ja sakramendi vägi, kaovad lõpuks ka liikmed ja lüheneb koguduse majanduslik kestvus.
Kogudus, kus vaimulikule kompenseeritakse sõit ühe jumalateenistuse läbiviimiseks kuus, aga raamatupidaja on palgal ja kirikut valvab kuutasu eest turvafirma, püsib juriidiliselt elus veel kaua. Selles koguduses võivad olla kõik majandusküsimused juhtimisorganite poolt lahendatud, eelarved ja aruanded koostatud, kuid kas seda kogudust ootab ees ka vaimulik kasvamine?
Mida oodatakse juhtimisorgani liikmetelt? Koguduse nõukogu ülesannetena rõhutatakse enamasti järelevalve funktsiooni koguduse majandustegevuse ja raamatupidamise üle, samuti majandusaruande kinnitamist ja eelarve vastuvõtmist. Juhatuse ülesannetest tõstetakse esile koguduse vara valitsemisega seotud küsimusi, majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamist, samuti eelarve koostamist ja selle täitmise jälgimist. Enamasti on need ka küsimused, mille koguduse õpetaja jätakski hea meelega ainult ilmikute korraldada. Kas kõigeks selleks vajamegi koguduse juhatust ja nõukogu?

Meie räägime kirikust
Kirikuseadustik peab olulisemaks nõukogu ja juhatuse ülesandeks olla koguduse vaimulikele toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel ja edendada koguduse tegevust (KS § 55, 1 ja § 57, 1).
Minu meelest on see kõige täpsem vastus käesoleva artikli pealkirjaks olevale küsimusele. Kandideerida koguduse nõukogusse ja juhatusse ning osaleda oma kodukoguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel on üllas missioon.
See ei ole ainult koguduse majandusküsimuste, eelarve või varadega tegelemine. Kui juhatuse ja nõukogu liikme ülesannet vaid nii ühekülgselt näha, ei erineks see mis tahes muu organisatsiooni või ettevõtte juhtimisorgani tegevusest.
Meie räägime kirikust. Millestki, millele on aluse pannud Jeesus ise. Koguduse usuline ja kõlbeline ülesehitamine ja oma vaimulikele selles töös toeks olemine tähendab Kristuse misjonikäsu (Mt 28:18 jj) täitmises osalemist. Mis saab olla veel kaunimat ja üllamat, kui osaleda Kristuse enda antud töös.
Teha midagi, mis ei tähenda ainult kiriku katuse lappimist või maksuameti ja äriregistriga numbrite keeles suhtlemist. Jah, seegi on juhtimisorganite töö, kuid mitte kõige olulisem.
Isegi kui koguduse õpetaja palub abi ainult selliste küsimuste lahendamisel ja korraldamisel, ei saa õpetaja võtta ära iga koguduseliikme õigust (ja kohustust) kuulutada ka ise oma elu, sõnade ja tegudega evangeeliumi Kristusest.
Teha seda Kristuse kiriku teenistuses nii juhtimisorgani liikmena, vabatahtliku kaastöölisena, eestpalvetajana, on ilus töö. See on töö Issanda viinamäel, mille juurde on kutsutud igaüks meist, ka kõik juhatuse ja nõukogu liikmed.

 

 

 

 

Urmas Viilma,
kantsler

§ 205. Hääletamise salajasus
Hääletamine isikuvalimistel on salajane.
§ 208. Koguduse nõukogu liikme kandidaat
Nõukogu liikme kandidaadiks võib üles seada vähemalt 18-aastase konfirmeeritud koguduseliikme, kes samas või mõnes teises EELK koguduses on eelmisel või jooksval kalendriaastal käinud armulaual ning tasunud liikmemaksu või teinud liikmeannetuse ning kelle õigusi ei ole kirikukari korras piiratud.
§ 209. Valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arv
1. Koguduse nõukogusse kuulub 7–30 valitavat liiget. Ameti poolest kuuluvad nõukogusse koguduse õpetaja ja abiõpetaja.
Allikas: EELK kirikuseadustik