Muusikaelu on kiriku võtmevaldkond

EELK Kirikumuusika Liit (KML) valis oma üldkoosolekul uue juhatuse ja revisjonikomisjoni, tegi kokkuvõtteid eelmisest aastast ja vaatas tulevikku.

Kirikumuusikuid oli tulnud tervitama assessor Tiit Salumäe, kes rõhutas aruannete kirjutamise vajalikkust. «Aruanded jäävad ajalooks ja nende kirjutamine ei ole mahavisatud aeg,» ütles ta. Salumäed sundis selleks mõtteavalduseks fakt, et Ida-Harju, Tartu, Pärnu, Viru ja Võru ehk tervelt viis praostkonda 12st ei ole oma muusikaaruannet esitanud.
Sellest tulenevalt pole ka statistilised näitajad täielikud. Kuid vaimulike aruannetele tuginedes tõi assessor välja mõned huvitavad andmed, näiteks muusikatöös osales eelmisel aastal EELKs kokku 2295 inimest, tööd juhendas 269 (praostkonna muusikasekretäride kaudu 160) muusikut, muusikakollektiive on kokku 159 (KMLi andmetel 82), kooriproove tehti kokku 8860 tundi.
Huvitav on teada, et meie kogudustes on 4665 vabatahtlikku. «See on tohutu jõud ja võime olla väga tänulikud selle töö eest, mis ju suures osas toimub vabatahtlikkuse alusel või siis minimaalse tasu eest,» sõnas assessor.
KML tähistab sel aastal 20. sünnipäeva. Oma eesmärgi – aidata vaimuliku muusika viljelemise ja arendamisega kaasa Jumala sõna levitamisele ja usu süvendamisele – täitmiseks on liidul terve hulk ülesandeid. Neid on isegi nii palju, et Salumäe arvates saaks selle tohutu hulgaga hakkama ainult üks suur ministeerium. Ta pakkus välja mõtte liidu organisatsioonilisest uuendamisest. Näiteks vaimulike konverentsi kuuluvad kõik vaimulikud, kuid KMLi mitte kõik muusikud.
EELK arengukavas 2008–2017 käsitletakse jumalateenistuslikku ja muusikaelu ühe võtmevaldkonnana, rõhutades, et koguduse vaimsele ja arvulisele kasvamisele aitab kaasa ka aktiivne ja heal tasemel muusikaelu. Lõpetuseks märkis assessor, et käesolev kiriku usuaasta on Eesti riigis kultuuripärandi aasta ning rahvuskultuuri oluline hoidja on ajast aega olnud ka kirikumuusika.
Liitu kuulub 98 täisliiget ja kaheksa vaatlejaliiget. Möödunud aasta oli liidule tegus. KMLi juhatuse esimees Tuuliki Jürjo nimetas hästi korda läinud vaimulikku laulupäeva Suure-Jaanis, kontserdisarja «Mu süda, ärka üles» raames toimunud viitteist kontserti, segakoori KOSK Norra-reisi, CD-plaadi ilmumist ja 30. aastapäeva tähistamist; tublilt tegutseb ka lastekoor Väike Küünal. Aasta kirikumuusikuks 2011 pärjati Tartu Peetri koguduse organist Anneli Klaus ja Keila koguduse organist-koorijuht Pille Metsson.
Kirikumuusika liidu üldkoosolek valis uue juhatuse koosseisus Tuuliki Jürjo, Maarian Lend, Pille Metsson, Aivi Otsnik, Kadri Ploompuu ja Sigrid Põld. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Gustav-Leo Kivirand, Margus Liiv ja Jaanus Torrim.
Tulevastest tegemistest rääkides on tervet aastat läbivaks Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäev. Kristel Aer tutvustas seda laiapõhjalist ettevõtmist, kuhu mahuvad kontserdid, näitus, CD-plaadi väljaandmine, laste orelifestival, konverents jms. KOSKi koor läheb suvel kontserdireisile Ahvenamaale ja Väike Küünal Soome.
Pasunakooridest rääkides pidi Kahro Kivilo taas nentima, et neid on vähe, kuid olemasolevad on tublid. Eelmise aasta tipphetkeks oli Hageri pasunakoori 65. aastapäeva tähistamine. «See oli tõeline puhkpillide pidupäev! Üllatuseks sai aga see, et meie pasunakoori ei lastud Ruhnu kirikusse sisse,» vaagis Kose koguduse pasunakoori juht Kivilo eelmise aasta sündmusi.
Aivi Otsnik avalikustas aasta 2012 kirikumuusiku tiitli saajad, kelleks on Narva koguduse organist Tuuliki Jürjo ja Puhja koguduse organist Miina-Liisa Kuusemaa.
Oma kolleegidele KMList saatis südamliku tervituse maestro Roman Toi Torontost.
Tiiu Pikkur