Sügise tulekuga oli muusikaelu mitmel pool jälle hoogu võtmas. Korraldati ja kohendati koore ning tehti algust esinemistega.

Põltsamaal oli esimene kirikukontsert lõikustänupühal 10. oktoobril. Esinesid kõik linna koorid. Laulu- ja muusikaselts Leelo oli alustanud harjutustööga juba kuu aega varem, võttes käsile IX üldlaulupeo laulud. Tulemas oli ka vaimulik laulupäev. 

Lääne-Nigulas uus orel

17. oktoobril pühitseti Lääne-Nigula kiriku uus orel. Orelil, mille oli ehitanud A. Terkmann, oli kaks manuaali, pedaal, kümme helisevat registrit ja 555 vilet. Pühitsemistalitusel osalesid haridusminister J. Lattik, Kullamaa õpetaja A. Brasche ja kohalik õpetaja Ederberg. J. Lattik ütles vägeva jutluse ja õnnistas oreli, mille järel kogudus laulis laululehtedelt «Kiida nüüd Issandat, minu süda». Valitses pühalik meeleolu. Pärast oli õpetajamajas koosviibimine ja õhtul kirikus kontsert. Rahvast oli murdu.

31. oktoobril esines Tallinna Kaarli kirikus meie «esimene kunstlauljanna» Aino Tamm. Kontsert möödus suure kunstilise edu ja publiku elava osavõtuga. Rikkalik suure kunstimaitsega valitud kava sisaldas Händeli, Mendelssohni jt suurmeistrite töid. Kaastegevad olid orelikunstnik Johannes Jürgenson (Juhan Jürme), tšellist Alfred Glehn ja kaks Aino Tamme õpilast. Enne seda kontserti oli lauljatar korraldanud pikema kontserdireisi Eestimaa linnadesse.

Hea muusika Ülikooli kirikus

Aktiivselt tegutses Tartu Jaani Lauluselts. Lauluseltsi juht Herman Andreae pani suurt rõhku kava valikule, võttes õppimisele suuri nõudeid esitavaid teoseid. Tuletame siinjuures meelde kas või Chr. W. Glucki ooperi «Orfeus ja Euridike» ettekannet kooliõpilaste jõududega. Tihti pakkus ta välja haruldusi.

Nii oli ta arhiivitolmust välja kaevanud imekauni vanade kloostrimüüride miljööst pärit Emanuele d’Astorga «Stabat materi». Nüüd oli tal aga käsil hoopis vastupidine maailm – kõige uuem saksa kirikumuusika nagu Kircher, Arnold Mendelssohn, Messner.

Juba Kircheri «Kyrie» esimestest taktidest oli tunda, et siin on tegemist kõrge muusikakultuuriga koori ja peenetundelise, andeka dirigendiga. Koor ise oli kõlaliselt tublisti edasi arenenud, eriti ilus oli tema piano oma rahuliku kokkusulava liiniga.

«Ülikooli kirikus saab viimasel ajal sagedasti head muusikat kuulda,» kirjutas Päevaleht. Igal laupäeva õhtul esines organist hr Treumuth siin oreliteostega. Kavatsus oli tasuta kontsertidel kogu silmapaistvam oreliliteratuur läbi mängida. 24. oktoobril esines Tartu Ülikooli kirikus aga prof August Topman, andes võimaluse täiel määral tundma õppida uue oreli mitmekesiseid varjundeid. Tema ettekanded, Händeli Larghetto ja Allegro ning Boelmanni Kontsert, olid õhtu tippsaavutused. Kaastegelasena üles astunud pr Hella Clanman-Nõmtaki kolmest laulust õnnestusid paremini Luzzi «Ave Maria» ja Melartini «Oh Isa».

Laulu asjatundja Leenart Neuman märkis aga Postimehes, et proua Clanman-Nõmtaki meeldiva tämbriga häälel olid koolivead, mille tõttu hääl kord võbises ebamääraselt, kord kõlas pingutatult. See aga takistas tal vabalt oma mõtteid avaldada. Õpetusi jagus arvustajatel ka tšellistina üles astunud Udo Topmani kohta, kellel veel võimalusterikas arenemistee ees seista ja kellel veel palju «musta tööd» oma pillivalitsemise juures teha on.

300 aastat tagasi Kambjas

Noorte kontsert-jumalateenistusel 9. oktoobril oli Pärnu Eliisabethi kirik noori ja vanu tungil täis. Tõmbenumbriks oli prl Grünbergi laul. Lauljal osutus olema meeldiv, pehme hääl ja hea kool. Eriti meeldiv oli laul «Armas mulle sa» mille esitas koor. Teiste laulude ettekanne õnnestus aga vähem, kuna lauljad väsisid ja hääled vajusid. Pastor pidas noortekohase kõne.

Möödunud oli 300 aastat, kui esimene luteri õpetaja Kambjas ametisse asus. Juubeli puhul lubjati pühakoda seest ja väljast valgeks, parandati katus ning värviti torn, aknad, uksed ja altari põrand. 17. oktoobril oli ilus ilm ja jumalateenistus kujunes rahvarohkeks. Teenisid Tartu Pauluse õpetaja A. Habicht ja praost Ederberg, kes ka kiriku pühitses ja kõneles koguduse ajaloost. Jumalateenistust kaunistas koguduse koor köster Ed. Kondi juhatusel.

Mati Märtin