Lauluga sõpruskonnaks

Tänavu sügisel oma 20. tegevusaastat tähistav Hageri koguduse kammerkoor Lambertus sai nime kodukiriku nimipühaku järgi, selgitavad koori juhid Merle Liblik ja Sigrid Põld Eesti Kirikule.

Hageri koguduses ei pea ükski laululembene inimene oma talenti vaka alla jätma, sest igale vanuserühmale on oma kollektiiv loodud: pisemad käivad lastekooris, suuremad kammerkooris või segakooris, peale selle tegutseb pasunakoor.
«Koor on üks viis, mil moel saab kogudusetöös kaasa teenida,» leiab Merle Liblik, kes on Lambertuse kammerkoori juures ühe dirigendina ametis aastast 2002. Ta selgitab, et kooriliikmed peavad väga oluliseks võimalust oma kodukoguduse jumalateenistustel muusikaliselt kaasa teenida, kuigi antakse ka iseseisvaid kontserte Eestimaa kirikutes ja ka välismaal. «Oleme osalenud kirikutevahelises projektkooris Coro Consonante,» toob ta näite.
Mõlemad koorijuhid kinnitavad kui ühest suust, et töö Lambertuse kooriga, mille repertuaari lõviosa moodustab eesti kaasaja vaimulik koorimuusika, on muutunud neile lausa eluviisiks ja -stiiliks. «Me ei kohtu üksnes kooriproovis, vaid ühiselt on ette võetud ka reise, rabamatku, teatrikülastusi ja saunaõhtuid,» räägib Merle Liblik, võrreldes kooriliikmeid kokkuhoidva sõpruskonnaga.
«Meie kogudusse on sattunud lihtsalt inimesi, kes armastavad koorimuusikat,» vastab alates 1993. aastast koori juhtinud Sigrid Põld küsimusele, mis toob inimesi koori laulma. «On neid, kes soovivad laulda ainult kirikukooris, kuna neile meeldivad vaimulikud laulud ning väljavaade esineda kirikus,» selgitab Sigrid Põld. Ta ei välista ka, et oluliseks argumendiks, mis kammerkoori uusi lauljaid toob, on koori tuntus kogukonnas: pikkade tegutsemisaastatega on kõigile teada, millise muusikakollektiiviga on tegemist; samuti see, kes koori juhatavad ning liikmeskonna moodustavad. Küllap annabki see vajaliku turvatunde, mis otsuse Lambertuse koori kasuks kallutab.
«Eks meiegi ole kimpus pea igale koorile tuttavate muredega,» tasakaalustavad Sigrid ja Merle mažoorset helirida paari minoorse noodiga, nimetades proovist puudumist ning meeslauljate vähesust. Samas mõjuvad võimalikud kitsaskohad teinekord just suurepärase stimulaatorina, mis innustab ka koorijuhte maksimaalselt pühenduma ning keskenduma värsketele väljakutsetele: «Tulevad uued ideed ja projektid ning siis tekib lauljates ka uus motivatsioon.»
«Nagu aamen kirikus on see minu elus viimased 20 aastat olnud: proov igal pühapäeval kell 14,» ütleb Sigrid Põld, kes kasvas Hageri koori külge veel enne, kui leeriski käidud. Ta meenutab: «1993. aasta suvine leer oli Hageris suur ja leerilapsed laululembesed. Tekkis mõte teha koor. Olin ise koguduses aktiivne, juhendasin pühapäevakoolilaste laulmist ning mudilaskoori.»
Sigrid Põld oli 15aastane neiu, kel vaid üks aasta õpinguid Tallinna muusikakeskkoolis seljataga, kui ta leidis endas südikuse asuda juhatama koori, mille liikmed enamuses temast eakamad. «Ei olnud see algus väga lihtne, aga välja vedasime ja siin me nüüd oleme,» tunnistab Sigrid, kes Lambertuse kooriga üle poole oma elust veetnud, sest «teisiti ei oska ka».
Ega armastuseta sellist tööd tee, on selgemast selge. Aga armastust kahel noorel naisel oma töö, kooriliikmete ning Jumala vastu on ja see annab kindluse püüda edasi – ikka paremini. «Meie jaoks on kvaliteet tähtis. Usume, et kirikus tulebki teha võimalikult hästi kõike,» kinnitavad kammerkoori dirigendid, lisades, et kuigi kooslaulmine juba iseenesest on oluline, on eesmärk siiski kava hästi selgeks saada.
Liina Raudvassar

EELK Hageri koguduse kammerkoor Lambertus tähistab oma 20. aastapäeva laupäeval, 30. novembril kell 16 algava kontserdiga Hageri kirikus. Ühtlasi esitleb koor oma uut CD-plaati «Maa on nii kaunis».