Partnerkirikute esindajad vaagisid kiriku ja ühiskonna suhteid

11.–18. juunini toimus kolmas EELK ja Kurhessen-Waldecki Maakiriku vaimulike konverents, mis sel korral keskendus kiriku ja ühiskonna kokkupuutepunktidele ja kandis pealkirja «Taotlege selle maa heaolu – kirik ja ühiskond».

Konverentsi eesmärk oli ettekannete, arutelude, rühmatööde, piiblitundide ja ekskursioonide toel arutleda kiriku ja ühiskonna suhete üle, õppida tundma üksteist ja kontekste, milles iga päev elame ja tegutseme, ning edendada seeläbi kirikute omavahelist suhtlust.
Kokkusaamine algas pikaajaliste EELK ja EKKW suhete alusepanija ja edendaja titulaar­praost Burchard Liebergi 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtuga. Koosviibimist austasid oma kohaloluga lisaks konverentsil osalejatele ja mitmetele Burchard Liebergiga aastaid suhelnud emeriitvaimulikele peapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone ja UI rektor Ove Sander.

Kiriku hääl ühiskonnas
Konverentsil arutleti selle üle, mida vajab ühiskond, mida on kirikul pakkuda ning millised on võimalused koostööks. Käsitletud teemade hulka kuulusid kiriku ja ühiskonna suhete seadusandlik ja üldine raamistik, koostöö riiklike tähtpäevade tähistamise, kaplanaadi ja diakooniatöö vallas. Teemade käsitlust ilmestasid visiidid Vabariigi Presidendi kantseleisse ning Peeteli kirikusse ja sotsiaalkeskusesse. Samuti tutvuti kummagi riigi ja kiriku olukorraga hariduskoostöö vallas. Hea ja lootusrikka mulje jättis Tallinna Toomkooli külastus.
Elavat arutelu tekitasid teemad, mis käsitlesid kirikut ja kogudust kui ühte osapoolt kohalikul tasandil. Leiti, et keskkond, milles kirik tegutseb, pole enam monoliitne, vaid pluralistlik, ning see paneb ka kiriku uude olukorda. Teeniv kirik peab leidma võimalusi, mis vastaksid kaasaja vajadustele ja nõudmistele. Vaimulikena ja kirikuna peaksime mõtlema sellele, kuidas muuta kiriku sõnum ühiskonnas kuuldavaks, käsitlema rohkem praktilisi ja ühiskonda puudutavaid teemasid. Oluline on suund vaimulikukesksest kirikust koguduseliikme-keskseks kirikuks.
Palju kõneainet tekitas ka küsimus, kuidas muutunud oludes ja majanduslike võimaluste juures pühakodasid kasutada ning millised võiksid olla kirikute kasutuse lisafunktsioonid (kiriku kui muuseumi, näituste pidamise, kontsertide või sobilike ürituste korraldamise koht). Kuna Eestis on ligikaudu 450 ajaloolist kirikut, mis kätkevad endas tuhandeid kunstiväärtusi, muudab see meie pühakojad suurimaks muuseumiks, aga ka suurimaks kontserdisaaliks Eestis.

Kohtumised kohtadel
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et vaatamata Eesti ja Saksa ühiskonna mõningatele erinevustele ja kiriku ühiskondliku positsiooni ning majanduslike võimaluste erinevustele, on ühiskondlikest arengutest tulenevad väljakutsed võrdlemisi sarnased ning kogemuste jagamine asjakohane.
Nädalavahetuse veetsid külalised Ida-Harju, Valga, Pärnu ja Lääne praostkonnas. Koguduste külastus langes leinapäevale, 14. juunile, seetõttu oli külalistel võimalik saada ülevaade Eesti ajaloo ühest tumedast perioodist.
15. juunil osalesid külalised võõrustavate koguduste jumalateenistustel. Oma muljetes tõid külalised välja meie koguduste erinevaid liturgilisi tavasid, aga ka erinevusi kogudusetöö aktiivsuses ja majanduslikes võimalustes.
Piiskop Einar Soone võõrustatud pidulikul õhtusöögil andis aukülaline, Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees raadioajakirjanik Meelis Süld konverentsi viimase teemana ülevaate kiriku ja meedia suhetest. Sisutihe ja osaduslik nädal päädis armulauapalvusega Rocca al Mare vabaõhumuuseumi arhailises Sutlepa kabelis.
Järgmine konverents peaks toimuma 2016. aastal Saksamaal.
Kristel Engman,
Lääne praostkonna vikaarõpetaja, konverentsi Eesti-poolse töörühma juht

OSALEJATE KOMMENTAARID
Tiit Salumäe, assessor: Järjekordne pastoraalkolleeg oli tunnistuseks heast koostööst EELK ja Kurhessen-Waldecki maakiriku vahel. Praost Burchard Liebergi alustatud töö jätkub! Taotluseks on niihästi isiklike suhete arendamine sõpruspraostkondadega kui ka teoloogiline töö. Päevakavas olid eriilmelised palvused ja suurepäraselt ette valmistatud piiblitunnid. Tänan konsistooriumi poolt tublit rahvusvahelist ettevalmistustoimkonda.

Pille Heckmann-Talvar, Naumburgi ja Ippinghauseni koguduse õpetaja: Konverentsi iseloomustas väga hea korraldus ja ajakohased teemad. Mulle oli tähtis, et Saksa kolleegid võimalikult palju Eestit ja Eesti kirikut võisid tundma õppida. Sakslased nägid selle vähese ajaga palju ja ka mina ise näen mitmeid asju uue pilguga. Väga positiivne oli, et me vastastikku avameelselt erinevatel teemadel arutlesime. Meil on, mida üksteisele pakkuda. Väga muljetavaldav oli Tauno Toompuu ettekanne, võtan sellest palju kaasa, mille üle järele mõelda.

Mart Jaanson, Nõo koguduse õpetaja: Kõik päevad olid väga hästi sisustatud ja korraldatud. Tavapärasesse kirikuseminari lihtsasse skeemi (palvused, piiblitunnid, ettekanded, ekskursioonid) oli kätketud palju mitmekesisust ja põnevust. Ettekandeid pidama oli kutsutud huvitavaid inimesi, valik oli tehtud väga asjatundlikult ja külalised olid oma ala professionaalid. Väljasõitudest läks mulle kõige enam südamesse Vabariigi Presidendi kantselei külastus, sest nägin sedakaudu Eesti riiki, rahvast ja ajalugu mulle uudses valguses ning minu patriotism sai uut jõudu.

Peeter Paenurm, kaitsejõudude kaplan: Kindlasti on sellised kokkusaamised vajalikud motivatsiooni tõstmiseks, üksteisemõistmise süvendamiseks ja edasise koostöö avardamiseks. Minule oli see kindlasti viljakas nädal.

Michael Schümers, Landefeld/Melsungeni õpetaja: Minule jätsid eelkõige mulje eestlaste ja sakslaste omavahelised kohtumised, mis tegid inimesed lühikese aja jooksul omavahel nii omasteks, et pärast ühist nädalavahetust said võimalikuks avameelsed ja ausad vestlused. Kui seni võõrad inimesed võivad vestelda omavahel samal tasandil, siis on see suur kingitus. Kindlasti oli see ka Jumala hea Vaim, kes tegutses nii õnnistusrikkalt. Nädalalõpp kogudustes tõi välja suure vahe, mis on nii meie vahel kui ka eestlastest võõrustajatel omavahel (pidades silmas nii kogudusi kui ka pastoraatide olukorda), kuid peale selle näitas ka riigi ja kiriku suhteid.
Suur usaldus Jumala vastu, palju tasuta tööd ning head kutseoskused, mida me nägime Peeteli kirikus ja Toomkoolis, kuid ka Saksa koguduses ja Pilistveres, vaimustas. Seetõttu ühinen kindlalt ühe kaasreisija arvamusega: «Seda Euroopa-sisest partnerlust peaksime veelgi tugevdama, sest just see süvendab oikumeeniat eriliselt.» Tänan kolleegiumi väga hea ettevalmistuse eest ja samuti selle eest, et võisime korraldada ja kavandada selle suuresti üheskoos.

Wilhelm Hammann, Lahntali õpetaja: Südamliku tänuga armsa vastuvõtu ja avameelsete vestluste eest sõitsime meie, kolleegid Kurhessen-Waldeckist, tagasi Saksamaale. Nii erinevad, kui olid kirikutöö rahvuslikud, regionaalsed ja kohalikud tingimused, niisama sarnased on, vähemalt Euroopa kontekstis, teatud ühiskonnaelu ilmingud. Paljud inimesed kolivad maalt linna. Ilmalikustumine tõttab koos institutsioonide kriisiga üha edasi. Inimesed kujundavad oma elu pluralismi mõju all.
EELK ja EKKW küsimused ja katsed anda vastuseid on omavahel võrreldavad. «Nõudke selle linna heaolu» – tundes seda prohveti kinnitust ja väljakutset, pöördume pastoritena kiriku ja ühiskonna suhete kujundamise ülesande juurde. Me soovime Eestile rahuaegu praeguses geopoliitiliselt ähvardavas olukorras. Soovime Jumala õnnistust peapiiskopi valimisteks ja kogu kiriku tööks.

Dr Diethelm Meißner, Hofgeismari jutlustajateseminari juht: Olin Eestis esimest korda ja mulle meeldis siin väga. Olin sisse võetud eesti kolleegide külalislahkusest ja nende avatusest. Nad võtsid kõneks ka seda, mille osas nad on oma kirikus kriitilised. Mulle torkas silma, et eesti pastorite jaoks on kaasaja väljakutsetega tegeldes nii oluline nende oma luterlik traditsioon. Eelkõige avaldub see liturgias ja jumalateenistusel. Ka pastorite ametimõistet paistab mõjutavat eelkõige see traditsioon. Nägin seda just riietuses (sutaan, pastorisärk), mille abil nad näitavad, et on vaimulikud, ning eristuvad keskkonnast.
Minu jaoks oli huvitav, et paljud kogudused pööravad ühiskonnale suurt tähelepanu ja lasevad oma asukoha vajadustel mõjutada oma töösuundi, näiteks Pilistvere või Tallinna Peeteli kogudus. Mulle meeldis, et oma tegevusega annavad nad tunnistust Vaimust, mis neid elustab. Soovin EELK-le Jumala õnnistust tee otsimisel, andmaks head tunnistust Jeesusest Kristusest.