Rakvere Kolmainu koguduse rahvas «naelaga riigis»

EELK Rakvere Kolmainu koguduse rahvas koos sõpradega külastas augusti lõpus igasuvise reisi raames seekord Hiiumaad ja sealseid kogudusi.

Sõit algas varahommikul kiriku juurest ja tagasitulek oli planeeritud järgmise päeva hilisõhtuks. Kuna teekond Hiiumaale oli pikk, aitasid sõiduaega sisustada oma reisimuljeid ja püha sõna jagades Katrin ja Rene Valler. suur buss oli reisirahvast täis. Kõigil oli huvi meretaguse «riigi» vastu ja positiivsed ootused.

Lahke pererahvas on saarel
Hiiumaal võtsime sõidusuuna Kärdla kiriku juurde, kus oli ootamas sealne kirikuteenija Erna koos abilisega. Külalistele oli kaetud kohvilaud mitut sorti kookidega. Meil oli kaasas oma abiorelimängija Livia Übner, kelle käed kõikides pühakodades ilusad viisid välja võlusid. Grupiga liitus Hiiumaa nn postipoiss Triinu Pihel, kes vabatahtlikuna kõike «Saaremaa abisaarest» pajatas.
Külastasime Tahkuna tuletorni, kus kõrgelt alla vaadates laotus pea terve saar meie silme ette. Tuletorni jalamil otse mere äärde on püstitatud Estonia laevahuku mälestusmärk 16 lapse mälestuseks. Mälestusmärgi üks komponent on väike merekell, mida liigutades tekib kurb kõla mälestamaks hukkunud lapsukesi.
Reigi kirikus võttis meid vastu Hiiumaa ainus luterlik õpetaja Hüllo-Kristjan Simson koos oma perekonnaga ja sealne koguduse juhatuse esimees Naima Kukkur. Pidasime õhtumissa lauludega ja sõime õues kodukiriku meistrimehe kaasavõetud maitsvat kooki sügis­andidega.
Igaüks jõudis veel tagasiteel looduslikest vahenditest enda tehtud risti Ristimäele panna ja seal palvetades oma soovi lisada. Rikkalik õhtusöök ootas Rannapaargus, lisaks miljonivaade merele ja lahke pererahvas. Ööbisime Katri külalistemajas, kus magus uni võis võimust võtta.
Hommikul möödusime kohast, kus on maa sisse löödud sümboolne palk, mis pidavat sümboliseerima naela, et saar tuulise ilmaga ikka kindlalt maa küljes kinni oleks.

Hiiumaa oma Eiffeli torn
Teisel päeval külastasime Reigis nn Eiffeli torni, mille ehitas kohalik külamees Jaan Alliksoo oma koduõuele. 2007. a valminud peamiselt roigastest tehtud torn on 31,4 meetrit kõrge ehk 1/10 Pariisi Eiffeli tornist. Torni turvalisuse üle on vaieldud ja seda sulgeda püütud, aga ta on siiani püsti ja avatud ning suviti käib uudistajaid umbes 30 000. Torni ümber paiknevad veidrad puunikerdised.
Sõitsime Kõpu tuletorni juurde, mis on maailma vanuselt kolmas töötav tuletorn ja Eestis vanim. Vanajõe orus käisime auguga õnnekivi otsimas. Metsas saime suhu pista mustikaid. Enne lõunasööki käisime veel Emmaste koguduse abikirikus Mänspäe kabelis, kus meie giidipreili Triinu on kirikuteenijaks ja kellameheks.
Lõunasöögi sõime Vetsi tallis. Pildistamiseks peatusime korraks Hiiumaa vägilase Leigri kuju juures.
Käina koguduse abikirikus Kassari kabelis võttis meid vastu sealne kirikuteenija Reet. Käisime Käina kiriku varemetes ja enne ärasõitu põikasime sisse Pühalepa kirikusse, kus meid võttis vastu Helle Nittim.
Laeval tulid mitmel helged mõtted eelseisvaks muinastulede ööks, peeti plaani, kas jõuaksime õhtul veel liituda.
Enne kojusõitu käisime Nissi kirikus, kus õpetaja Lea Jants-Ylönen väga huvitavalt pühakojast rääkis.
Oleme tänulikud kõigile, kes meid pühakodades vastu võtsid ja kostitasid, ka vaimutoiduga. Tänutundes meenutame Katri külalistemaja rahvast, Katrin ja Rene Vallerit, Livia Hübnerit, Triinu Pihelit ja tema onu Jaan Alliksood ning kõiki reisikaaslasi, kes oma abikäe ulatasid.
Karl Mäesepp,
Rakvere Kolmainu koguduse juhatuse esimees