Ida-Harjus rahast ei kõnelda

Igakevadise sinodihooaja avaakord anti 29. veebruaril Juurus, kus peeti peapiiskop Urmas Viilma osavõtul ja praost Jaanus Jalaka juhtimisel Ida-Harju praostkonna sinodikoosolek.

Lühike ja sisukas. Nii võiks kõige kokkuvõtlikumalt iseloomustada koosolekut, mis Ida-Harju praostkonna 11 koguduse sinodisaadikud Juuru kokku tõi.
Üheksandal hommikutunnil Juuru Mihkli kirikus armulauateenistusega alanud ja kohalikus rahvamajas koosolekuga jätkunud sinodipäev sai läbi ühise lõunasöögiga kohalikus põhikoolis.
Ida-Harju praostkonnas on 2012. aastast kehtiv tava, et praostkonnakassat ei peeta, seepärast rahateema ka jutuks ei tulnud. Selguse huvides tuleb märkida, et majandusküsimused pole ometi ka kohalike poolt hellitamisi Hommiku-Harjuks nimetatud kirikupiirkonnale võõrad.
Nii sisaldab mulluse tegevusaasta sõnaline aruanne mitmeid finantsnäitude põhjal koostatud tabeleid. Kogudusepõhised kulude-tulude aruanded võtab kokku näit aruandeperioodi rahalise saldoga, mis summa summarum on 11 kogudusel 294 838 eurot ja 31 senti.

Tallinn lähedal – õnn ja õnnetus
Sinodi ette astudes tunnistas peapiiskop Viilma: «On pigem erand, et siin olen.» Ta selgitas, et võtab üldjuhul osa vaid nende praostkondade kogunemistest, kuhu eelmisel aastal uus praost ametisse valiti, kuna varem ametis olnud juhiga jätkanud praostkonda jõuab kirikuvalitsust esindama keegi piiskoppidest. «Küsimus on koormuse ja ülesannete jaotamises,» lükkas kirikupea ümber kahtluse, nagu ei sooviks ta sinodeid külastada.
Põhjalik kodutöö praostkonna sõnalise aruande analüüsi näol tehtud, oli kirikupeal iga koguduse toimetuleku kohta oma kommentaar, millest kumas läbi respekt konkreetse paiga eripärasse suhtumisel. Peatudes aruandja nimetatud murekohtadel, leidis ta ometi iga koguduse puhul midagi positiivset. Peapiiskop kiitis praostkonna vaimulike perekonniti kooskäimist ning seda, et praost hoiab oma kodu uksed erinevateks koosviibimisteks valla.
«Ida-Harju praostkonna õnn ja õnnetus on olla Tallinna lähedal,» arvas ta Jõelähtme ja Jüri koguduse näitel: esimese puhul tõmbab pealinn koguduse liikmed eemale, teise puhul aga kasvab kogudus just Tallinnast tulijate arvel.
Juuru koguduse õpetaja Kalle Kõiv, kes on kirikuvalitsuses ametis ka avalike suhete spetsialistina, sai nii kiita kui laita. Kuigi koguduses ametlikult noortetööd ei tehta, saab peapiiskopi meelest selleks arvata õpetaja tegevust koolinoortega – viies läbi lavalise võitluse treeninguid ning juhendades kooli näiteringi, saab vaimulik regulaarselt noortega kohtudes kiriku sõnumit jõudsalt edastada.
Märkuse pälvis Juuru õpetaja aga mittekiriklike abieluregistreerimiste pärast. Viilma sõnul ei saa ta peapiiskopina leppida, et aruandeaastal on Juuru koguduses laulatatud kaks abielu, aga registreeritud 14.
Jõelähtme koguduse mõtte peale, et EELKs võiks olla kloosterliku eluga keskus, vastas peapiiskop, et pole idee vastu, aga kloostrisugune institutsioon peab kasvama välja liikumisest ning pühendunutest. Tõre oli ta aga kriitika suhtes, et EELK ordineerib naisi vaimulikuks.

Hommiku-Harjul on väge
Andmaks ülevaadet elust kohapeal, said sõna koguduste esindajad Harju-Jaani, Juuru, Jõelähtme, Jüri, Kuusalu, Kose, Leesi, Loksa, Prangli, Randvere ja Tuhala kogudusest. Praost Jalakas, kes tuli praostkonda noore vaimulikuna 18 aastat tagasi, tunnistas, et tunneb rõõmu vaimulike rohkusest ning tublidusest.
11 kogudust teenib 14 vaimulikku: viis diakonit ja üheksa õpetajat, sealhulgas vikaarõpetaja Veikko Määtta ja emeriitõpetaja Ants Leedjärv, kes oluliselt aitab kaasa teenida. «Kõik inimesed on töös, kõigil on rakendus,» rõhutas praost. «Taevaisa on kinkinud ka Hommiku-Harjule väge,» rõõmustas ta, lisades, et uute vaimulikega (Kalle Kõiv Juuru, Jaan Nuga Harju-Jaani) ning  naasnud Tauno Kiburiga (Kose) on praostkonda jõudnud uusi väärtusi, mõtteid ja ettevõtmisi.
Ta täpsustas: «On retriite, võidmisi, hoonete korrastamist, ürdiaia rajamine, ühine lastelaager ja lisaks kodukülastused, hingehoidlikud vestlused, kihelkonnapäevad. Sellest kõigest võib tunda rõõmu ja tänulikkust, et oleme üksteise kõrval ja teame, et taevane Isa on meid hoidmas, julgustamas, aga ka teed näitamas.»
Praost lõpetas oma päevakorralise pöördumise Kose koguduse juhatuse esimeest Andres Õisi tsiteerides: «Olenemata sellest, kuidas poliitikud kujundavad ja jagavad maailma ümber, on meie kohustus tugevdada kristlikku kogudust, püüda säilitada tulevastele põlvedele vara, mis on meie kätte usaldatud ja põlvest põlve edasi antud siin Maarjamaal viimased 800 aastat. Sellele usaldusele on rajatud meie visioon, tegutsemine ja vastutus.»
Liina Raudvassar

Ida-Harju praostkond
11 kogudust teenib 14 vaimulikku: 9 õpetajat ja 5 diakonit
Praost Jaanus Jalakas, abipraost Margus Kirja
2015. aastal ristiti 76, leeritati 61, laulatati 23 ja maeti 210