Issanda armukäte alla

On kaunis kevadiselt päikseline laupäev, 2. aprill. Sisenen Espoo toomkirikusse, kus peagi on algamas eestikeelne ristimistalitus. Olen üllatunud kiriku rahvarohkusest.

Peagi sammuvad kirikusaali valgetes albades kaunid täiskasvanud leerilapsed, kes enne homset konfirmatsiooniõnnistust on tulnud selleks, et saada vabal tahtel ristitud Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse, viimasena tuleb pastor Tuuli Raamat.
«Ta annab teile võimaluse olla oma tee valija. Ärge kartke näidata, et teie olete Jumala lapsed,» jagab Tuuli Raamat veel viimaseid õpetussõnu. Altarile laskuvad nüüd põlvitades kokku 14 ristitavat. Konfirmatsiooniõnnistuse saavad järgmisel päeval 15 eestlast, neist 9 naist ja 6 meest. Üks neist on juba varasemalt ristitud. Seekord on suurem osa rühmast sündinud 1980ndatel ja 1990ndate algupoolel.
«Issand hoidku sinu sissetulemist ja väljaminemist nüüd ja igavesti,» lausub õpetaja Tuuli igale leerilapsele pärast ristimist.

Tee kirikusse
Espoo koguduse pastor Raigo Liiman räägib, et eestlaste leerikooli idee pakkus välja Espoo toompraost Antti Kujanpää. Varasemalt on eestlaste leerirühmad töötanud vaid Helsingis Kallio koguduse eestikeelse töö raames. Espoos on see esimene eestlaste leerirühm.
Raigo jätkab: «Kuna soovijaid tuli palju, siis kurtsin, et minul üksi aega ei piisa, nii palusime Tuuli õpetama.» Lahkelt oli abiks ka Matti Peiponen. Tuuli ja Raigo jagasid leerikoolis õpetamist vastavalt kokkuleppele nii, kuidas kummagi ajagraafik võimaldas. Nii lepiti kokku, et ristimise viib läbi Tuuli ja konfirmatsioonitalituse teevad nad koos.
Tuuli räägib, et varem on olnud Helsingis kõige suurem leerirühm temal 12 inimest. Raigo selgitab, et üldiselt käivad soomlased leerikoolis 15aastaselt, vähesed tulevad täiskasvanuna. Nii oli seekordne eesti grupp üllatavalt suur ka soome kolleegidele.
«Nupuri kabelis, kus ise töötan, olid osal kohalikest koguduseliikmetest pisarad silmis, sest nad rõõmustasid selle üle, et noored eestlased on Jeesuse kaudu leidnud tee kirikusse,» räägib Raigo.
Pöördun minu taga kirikupingis istuva naise poole. Ta on sulgenud silmad ja on palves. Ootan hetke ja pöördun uuesti tema poole ning taban sügavalt sooja pilgu. Naine naeratab ning ütleb, et tema on siin töökaaslase saatjana. Riina Neeme, nii esitleb naine ennast, on ise tulnud Jumala juurde juba 16aastaselt. Tema kodukogudus on Suure-Jaanis. Riina töökaaslane saab aga täna ristitud. Tunnen huvi, kus eestlased töötavad. Saan vastuseks, et Autismisäätiö’s (hooldajatena puuetega inimeste juures).

Mõtteid leeriajast
Ristimistalituse lõppedes liigun ringi ja suhtlen äsja ristitud leerilastega. Kõik ei soovinud oma nime avaldada, seepärast jäävad nimed mainimata. Küll aga said kirja mõned mõtted, mida leerilapsed lahkesti jagasid.
– Saime infot Facebookist, et Espoos on eestikeelne leerikool algamas. (Selgub, et üle poole leerilaste rühmast on omavahel tuttavad juba enne leerikooli. Facebooki kaudu lepiti omavahel kokku, nii tuldi ühiselt leerikooli.)
– Mind on palutud ristivanemaks, seepärast tulin leerikooli.
Mida uut saite leerikoolist ja mis muutus teie elus, mõttemaailmas, uurin edasi.
– Sain nii palju uut teada! Usu kohta on laiemalt nii vähe infot. Väga huvitav oli saada teada erinevatest usunditest.
– Väga huvitav oli tund pühadest sakramentidest.
– Väga huvitav oli, minu jaoks oli kõik uus. Sooviksin jätkata ühendust kogudusega, ehk leiab siin mingit rakendust.
– Olen rõõmus, et saame käia kohas, kus ei ole pidutsemist ega joomist ning meil on koos väga vahva olnud!
– Minu kodukogudus on Saaremaal Kaarma külas, liitun sellega.
– Silmaringi laiendamine. Sain kinnitust, et on olemas üleloomulikke jõude, sain usku iseendasse. Ma ei oska öelda, kas pärast surma kohtan Jeesust, kuid kindlasti lähen üles! (Noormees viitab käega veendunult üles taeva poole.)

Vaimuliku töö ei lõpe
Vastristitud leerilapsed ja nende lähedased lahkuvad kirikust ning hõikavad hüvastijätuks, et homme näeme. Paar inimest tuletavad Tuulile meelde, et õpetaja on lubanud millalgi tulla neile koju. Vaatan ja tõden, et õpetaja töö ei lõpe kirikuga ega pühakoja ukse sulgudes. Õpetaja jääb õpetajaks ka väljaspool tööaega ja kirikut ning kogudust.
Tuuli jagab tähelepanekuid, et osa tänaste ristitute ristivanemaid on tema endised leerilapsed. «Selles töös on olemas järjepidevus,» on ta rõõmus ning tänulik. Jääme veel hetkeks pastor Tuuli Raamatuga istuma. Tuuli näib olevat veidi väsinud. Ta on naasnud äsja Kanadast, kus teenis külalisõpetajana EELK Hamiltoni kogudust, ega ole veel jõudnud ajavahet välja magada.
Tuuli naeratab õnnelikult ning ütleb, et on väga tänulik Espoo kogudusele ja Raigo Liimanile. Noor naine tunnistab, et talle meeldib õpetada ja kirik on tema kodu. Tuuli mõtiskleb, et ta suudaks õpetada vabalt kolmes keeles: eesti, soome ja inglise keeles. On suur õnn teha tööd, mida armastad, ja selle eest kuulub tänu vaid Jumalale.
Anneli Nuutinen

Pildigalerii: