Lauluraamatu lummuses
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudis / Number: 9. november 2016 Nr 44 /
Kirikumuusikute konverents algas 28. oktoobril kirikukella hüüdes jumalateenistusega Türi Püha Martini kirikus, kus teenis Järva praost Teet Hanschmidt.
Konverentsist ülevaadet tegema hakates haarasin inspiratsiooniks kiriku laulu- ja palveraamatu järele. Ja avasin usupuhastuspühal lauldava laulu 160 «Kindel me usk», mis kõlas ka konverentsil. Koraal pärineb 19. sajandist Norrast. Kolmandat korda toimunud konverentsi ettekanded ja esinejad olid väljastpoolt Eestit.
Kirikumuusika liidu juhatuse esimees Tuuliki Jürjo ütleb, et konverentsipaiga valikul läks mõte huvitava registrivalikuga 120 aasta vanusele Türi kiriku orelile. Kuna Türil puudub võimalus majutada poolsada inimest, läks korraldus keerulisemaks, ent pakkus muusikutele võimalust kuulata ja proovida ka Paide kiriku orelit.
Protsessiks valmis
Konverentsi esimene ettekanne tuli assessor Marko Tiituselt, kes on ka EELK jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjoni esimees. Ta tutvustas osalejaile uue lauluraamatu koostamise lähteülesandeid ja konkreetseid vajadusi. Lauluraamatu koostamine võiks hinnanguliselt kesta kümme aastat, see on töömahukas ja kulukas.
Pinnas protsessiks on valmis: sel aastal moodustatakse lauluraamatu komisjon, kontseptsioon töötatakse välja aastatel 2017–2019, käsikiri koostatakse 2020–2023, trükkimine ja kasutuselevõtt toimuks aastatel 2024–2025. Marko Tiituse seisukoht on, et lauluraamat peab saama kogu kiriku mandaadi. Ta tsiteeris komisjoni liikme Mart Jaansoni sõnu: «Ilus lauluraamat on kiriku visiitkaart.»
Uus raamat või lisavihik
Lätlased on lauluvara uuendamise tee hiljuti läbi käinud, seepärast kutsuti nad konverentsile oma kogemusi jagama. Südamliku tervituse Lätist tõi liturgilise kirikumuusika osakonna juht ja Euroopa kirikumuusika konverentsi asepresident Ilze Sprance, kes tutvustas läti lauluraamatu arengut. Esimene piibli- ja lauluraamat ilmus 1530, viimane lauluraamat möödunud aasta detsembris.
Ettekandja rõhutas uue lauluraamatu muusika ja kasutuse mitmekesisust, aga ka seda, et lauluraamat on osa kultuurist ning tal on iga inimese elus oluline osa. Laulude valikul pöörati tähelepanu selgele väljendusviisile ja tekstide kõnekusele.
Soomes otsustati aga, et kogu lauluraamatut ei anta uuesti välja ja pärast seitse aastat kestnud tööd võetakse esimesel advendipühapäeval kasutusele lauluraamatu lisavihik, kõneles Helsingi ülikooli doktorant Jenni Urponen. Töörühmas oli kokku 11 inimest, teiste seas soome keele professor ja noortetöö spetsialist. Nii nagu Lätiski, oli töö põhiliselt vabatahtlik.
Lisavihikusse koondati rohkem rõõmu ja helgust pakkuvaid laule, mis oleksid kergesti õpitavad ja lauldavad. Uus lisavihik, kus on eri maade muusikastiilide, keelte ja teemadega laule, laiendas kirikulaulu mõistet, selgitas Jenni Urponen. Kohalolijad said lauluraamatust ka laulda. Laule on 16 keeles, sealhulgas viipekeeles.
Laul ühendab
Kui keeruline oli lauluraamatu koostamine Hollandis, kus protsessi oli kaasatud eri konfessioonide kaheksa kirikut, kõneles Pieter Endedijk. Kaheksa töögruppi töötas viis aastat, 2008–2013. Valmis mitmekülgne raamat, millel on oluline osa eri kirikute ühendamisel.
Küll ei arvatud, et kõik kirikud kõik laulud kasutusele võtavad, aga silmas peeti sedagi, et lauluraamat oleks meeldiv ka neile, kes harva kirikusse satuvad. Kui varasemas lauluraamatus oli lastele vähe laule ja noortelaule polnud üldse, siis uues lauluraamatus on üle neljasaja teema ja laule tuhatkond.
Kuidas on arenenud lauluraamat Norras, kus kolm aastat tagasi ilmusid nii laulu- kui ka koraaliraamat, andis ülevaate viimased 20 aastat seal elav Ines Maidre. Tema sõnul on Norras soov juurutada jumalateenistustel erinevaid liturgiaid, seetõttu on ka muusikavalik eriti suur. Meil loodavale lauluraamatu komisjonile pakkus ta mõtteainet, kas muuta koraalilaulu tempot erksamaks või jäädagi lohistama.
Detailideni täpne
Kui konverentsi esimene päev pakkus teoreetilisi arutlusi, siis teine päev jagas praktilisi teadmisi. Türi kirikus õpetas organiste Ines Maidre, Paide kirikus harjutasid aga koorijuhid järgmisel aastal Suure-Jaanis vaimulikul laulupeol lauldavaid laule. Mõlemat rühma oleks tahtnud filmida, et edasi anda kuuldavale toodud helisid ja nende tekitamisel kaasnevaid emotsioone.
Tõsiselt ametis olid Türil nii noorim osaleja, oreliõpilane Viiu Kuusemaa Puhjast kui ka kaugelt saartelt tulijad. Aga ka õpetaja Maidre, kes üks hetk juhtis tähelepanu muusikalisele perspektiivile, siis jälle rõhutas löögi kandvust. Pakkumise osaleda konverentsil võttis ta avasüli vastu ja oli õnnelik, et sai heade kolleegidega kohtuda, nagu ka oma endiste õpilastega.
Ülle Noormägi Põltsamaalt tõstiski esile harukordset võimalust osaleda kirikumuusika kooli aegse õpetaja Ines Maidre meistrikursusel. Ta meenutas, et mõni tund nad esimesest kahest taktist kaugemale ei jõudnudki, sest nii palju oli rääkida nende nootidega edasi antavast vaimulikust tähendusest ja harjutada, kuidas seda sõrmedega edasi anda klahve alla vajutades või lahti lastes – see töö on nii peen.
«Kui Ines midagi ette võtab, teeb seda põhjalikult ja lõpuni. Ta on särav isiksus, väga suur autoriteet minu jaoks. Mulle väga meeldivad tema kursused,» sõnas Noormägi.
«Ka oli konverentsil huvitav kuulda, missugust tööd on teistes riikides lauluraamatu koostamisel tehtud. Ma loodan, et meie lauluraamat tuleb sama põhjalik ja huvitav, sest see on kirikumuusiku peamine töövahend. Lauluraamat annab palju erinevaid võimalusi, kuidas koguduseelu ja jumalateenistust rikastada – see on ääretult rikas maailm,» ütleb organist, kes oma koguduses püüab kasutada kogu raamatut.
Rita Puidet