Eva Jänes – pühendunud kristliku kunsti teenimisele

Maalikunstnik Eva Jänesel on kiired ajad. Äsja lõppesid näitused Tallinna Jaani kirikus ja Kastellaanimaja galeriis, tulekul on kolm uut näitust: Helsingi Eesti Majas (Tuglase Selts) ja kaks näitust Paides – Järvamaa muuseumis ja kultuurikeskuses.

Helsingi näitusel eksponeerib kunstnik rahvaluule teemalisi töid. See teema on teda jätkuvalt huvitanud ja taas pintslit haarama pannud. Paides saab Eva tööde kõrval näha ka tema ema Alice Jänese töid. „Rahvaluule teema on mind kummitanud terve elu. Kuidagi on kujunenud nii, et olen pühendunud rohkem abstraktsele geomeetrilisele suunale, aga rahvaluule on pikkamööda sinna sisse läinud. Juba instituudis oli see minu lemmikteema, olen rahvaluulet alati huviga lugenud.“

Õppinud monumentaalkunstnik
Eva Jänes (75) on sündinud Tallinnas, kuid 1944. a märtsipommitamisel kodu kaotanud, asus pere elama Paidesse. Pallase kunstikoolis maali õppinud ema Alice oli Paides tunnustatud kunstiõpetaja ja tütargi asus pärast Paide gümnaasiumis 8. klassi lõpetamist kunstiõpingutele Tartu kunstikooli maali erialale.
„Tartus õppimine oli kõige armsam aeg minu elus,“ meenutab Eva. „Kunstikoolis oli palju toredaid õpetajaid, eriti meeldejääv oli minu õpetaja Lola Liivat, kes on üks esimesi abstraktsioniste Eestis. Me suhtleme siiani, oleme kolleegid ja sõbrad.“
Tartu kunstikoolist sai Eva Jänes kunstipedagoogi hariduse ja töötas paar aastat kunstiõpetajana. Astus 1964. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti maaliosakonda, spetsialiseerudes monumentaalkunsti õppimisele. „Instituudi ajast olid kõige toredamad praktikad, mis kestsid mitu kuud. Meil oli hea kamp koos teatrikunstnikega.“
Eva Jänesest sai üks väheseid erinevaid tehnikaid kasutav monumentaalkunstnik Eestis. Tema loomingu hulgas on palju mitmesuguste hoonete monumentaalmaale ja vitraaže. Üks suurejoonelisemaid töid on Rakvere linna ligidal Piira veterinaarravila (tookord Rakvere loomade haiguste tõrje jaam) administratiivhoone fresko. See 1976. aastal valminud hoone on üks väheseid, kus sisekujundus on nii terviklikult säilinud. Hoone on riikliku kaitse all olevaks ehitiseks tunnistatud.
Teine suur töö on ka Lääne-Virumaal Põdrangu sovhoosi kontor-klubi, mida ehib kokku 400 m2 suurune seinamaal. Mõlema hoone sisearhitekt on Maia Laul. „Põdrangul on kaheksa pikka seina,“ räägib Eva. „Niisugust tööd enam ei tehtagi. Aga hoone ehituskvaliteet on kehv. Loodan, et võib-olla oleks võimalik see maal eraldi kaitse alla võtta. Üks ime ses vallas on tehtud – Elmar Kitse seinamaal Tartu lammutatud restoranist Tarvas teisaldati ja säilitati.“

Teekond usuni
Eva Jänes on pühendunud kristliku kunsti viljeleja ja religioosseid teemasid käsitlevate kunstnike tööde näituste kureerija. Oma teest usuni räägib ta nii: „Lapsena õpetati mulle palved selgeks, aga ega keegi ei kontrollinud, kas ma neid ikka loen ka. Kui käisime emaga surnuaias või mõnikord matustel, nägin, et ta pani käed kokku ja oli palves. Vanaemaga käisin küll Paide kirikus. Instituudi ajal suvepraktikatel astusin alati ka kirikutesse sisse. Tollesse aega jääb ka tutvumine õpetaja Toomas Pauliga, kes teenis Ridala kogudust. Kohtusin temaga hiljem, kui ta Saaremaal teenis. Tegime koos abikaasaga suvel Saaremaa kirikute seinamaalidest koopiaid.
Ristitud olen aga kohe pärast sündi, mind ristis Tallinna Jaani koguduse õpetaja Aleksander Täheväli. Aastaid hiljem tuli välja, et Täheväli oli ka minu abikaasa Hillar Jaanuse ristiisa. 1988. aastal konfirmeeriti mind Jaani kirikus, samas toimus ka meie abielu kiriklik kinnitamine ja lapsed said ristitud. Jaani kirikus käis koos noorterühm, millest Toomas mindki vahel osa võtma kutsus.“

Kristlikku kunsti süvenenud
Kristliku kunsti näitusi hakkas Eva korraldama ligi kolmkümmend aastat tagasi, alguses konsistooriumis Toompeal, hiljem Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis, millest on kujunenud tuntud kristliku kunsti galerii, kus pidevalt näitusi üleval. „Esialgu tõin kunstifondist teoseid, siis otsisin tuttavate kunstnike käest, siis panin oma töid välja. Tegin oma töödest näituse ka konsistooriumis. Olin sel ajal täielikult usutemaatikasse süvenenud ja kõik muu tundus ebaoluline. Käisin Uku Masingu lese juures ja sain temalt Masingu joonistusi ning akvarelle, tegin vaimulikest kunstnike tööde näitusi. Teaduste akadeemiast sain vitriinid, et töid paremini eksponeerida. Tekkis kontakt Tunne Kelamiga, kelle isa Peeter Sink oli kunstnik.“
Kristlike kunstnike näitusi on Eva korraldanud ka Soomes. Nii toimus 2006. aastal Tapiolas kultuurifoorumi „Usundid ja kultuurid vastastikku dialoogis“ Eesti kristlikku kunsti tutvustav näitus. 2010. aastal aga Turu toomkiriku kabelis rahvusvahelise foorumi „Kultuuriidentiteet Põhjamaades“ raames Eesti maalikunstnike näitus, mis pealkirja all „Mõte & meel“ leidis samal aastal aset ka Tallinnas Rahvusraamatukogus.
„See oli nii huvitav töö!“ ütleb Eva. Näitustel osalenud ja neid korraldanud on ta loendamatuid kordi.
Üks huvitav ja monumentalistile väljakutseid pakkuv töö oli konsistooriumi kabeli seina- ja laemaalingute tegemine (1994). Eva meenutab, et ega peapiiskop Jaan Kiivit ja piiskop Einar Soone vist küll kujutanud ette tema eskiise vaadates, mis sest välja tuleb. Kui nad aga tulid ükskord vaatama, kuidas maalimine läheb, siis hingasid kergendatult. Kes käinud, see näinud – maaliline kabel on vanas piiskopimajas oma koha leidnud!
„Ma armastan maalimist, see on mu elu ja ma olen selle juures nii õnnelik,“ tunnistab Eva, kes alustab maalimist tavaliselt varahommikul kella viie ajal. „Kõige ilusamad ajad on need, kui ma saan mõned päevad järjest maalida. Maalimine on tulemusrikas, kui ma selle sees olen,“ ütleb abstraktset stiili armastav kunstnik, kelle töid on iseloomustatud ka mõistega sakraalne geomeetria.
Tiiu Pikkur

Eva Jänes
Sündinud 30. mail 1942 Tallinnas
Õppinud Tartu kunstikoolis (1957–1962) ja ERKIs (1964–1970)
Monumentalist: fresko- ja sekomaalid, sgrafiitod, mosaiigid, vitraažid jm
Mitmeid töid kirikutes: Tallinna Jaani, Muhu, Järvakandi, Jõhvi, Tartu Pauluse kirikus
Viimane töö selles žanris on sekomaal kodukabelis Maarjamäel (2013)
Eesti Kunstnike Liidu liige
Eesti Maalikunstnike Liidu liige
EELK kultuuriväärtuste komisjoni liige
Abikaasa Hillar Jaanus (1930–1998) oli maalikunstnik
Kaks last, kaks lapselast
Vabal ajal armastab klaverit mängida

Pildigalerii: