Formaalsetest vaderitest tõelisteks ristivanemateks
/ Autor: Peeter Parts / Rubriik: Arvamus / Number: 17. oktoober 2018 Nr 42 /
Arvasin, et käesoleva aasta sündmuste ja tähtpäevade rohkes reas jääb ristivanemluse teemaline konverents Harkujärve kogukonnakirikus tagasihoidlikku varju. Õnneks seda ei juhtunud. Toimus Eesti oikumeenilises kirikuloos väljapaistev sündmus. Nimelt konverentsi delegaadid koostasid päeva kulminatsiooniks läkituse, et sätestada, taastada ja väärtustada ristivanemluse staatus.
Konverentsile lisas olulist kaalu justiitsminister Urmas Reinsalu osalemine tervitusega, milles ta rõhutas, et Eestis on toimunud lausa majanduslik ime, kuid vaimses plaanis oleme üsna tee alguses. Ministri sõnul vaatab ilmalik ühiskond otsivalt vanade kultuurikandjate poole, et koostöös jõuda iga üksiku perekonna ja lapseni. Meie kogukonnad on tervemad ja turvalisemad, kui arendame ja väärtustame erinevaid tugivõrgustikke, sealhulgas toetame ristivanemaid.
Konverentsil osalenud Soome emeriitõpetaja Kaarina Koho-Leppänen ütles, et põhjanaabrite kirik ei ole suutnud luua dialoogi ministri tasemel ristivanemluse elavdamiseks ja seda enam tuleks Eestis väärtustada riiklikul tasandil olevat ootust või avatust seoses antud diskursusega.
Juhtisin konverentsil töörühma „Ristivanemate päeva tähistamine“, kus leidsime, et üheks võimalikuks sobivaks ristivanemate päevaks võiks olla mihklipäevale kõige lähem pühapäev. Peaingel Miikael on kristlikus traditsioonis kõikide laste ja inglite patroon ning eestkostja. Mihklipäeva paiku alustavad tööd ka pühapäevakoolid ja sügisleerid. Just ristivanemad võiksid siis lapsed koguduse juurde viia. Või ka vastupidi: ristilapsed kutsuvad näiteks vadereid, et olla koos üksteise, koguduse ja Loojaga.
Kutsun üles lehelugejaid toetama ristivanemate väärtustamise kirikutevahelise töörühma üliolulist algatust ehk leidma kirikukalendris pühapäev, mil tähistada ristivanemate päeva. Et uut elujõudu saaks kristliku kiriku vana ja oluline tugivõrgustik, mis on ehk jäänud muude, „tähtsamate“ tegemiste varju.
Kaugel ei olegi siis ka see aeg, kus kristlikud konfessioonid suudavad moodustada siin Maarjamaal ühise Eesti kiriku, mida prohveteeris kunagine Pilistvere õpetaja Vello Salum. Samuti pole aegunud ega vananenud Villem Reimani üleskutse pöörata oluliselt enam tähelepanu kiriku ilmikliikmete tegemistele just üldpreesterluse seisukohalt. (Vt E. S. Salumaa „Evangeelium ja eetos“, Ex. XIX:6; 1Pt 2:5,9; Ilm 1:6; 5:10; 20:6.)
Suur tänu konverentsi korraldajaile ja imekaunile Harkujärve kogukonna kogudusele. Elagu ristivanemad, tänu kelle palveile-mõtteile-eeskujudele oleme ehk üldse jõudnud tänasesse.
Peeter Parts,
Kolga-Jaani koguduse õpetaja
