Suure potentsiaaliga praostkonna aasta
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Uudis / Number: 22. mai 2019 Nr 23 /
Võru praostkonna sinod algas jumalateenistusega Võru kirikus ja 2018. Issanda aastale vaadati ühiselt tagasi sinodikoosolekul Jaagumäe toidukeskuses. Kohal olid piiskop Joel Luhamets ja kantsler Andrus Mõttus.
Üheteistkümnest kogudusest koosnev Võru praostkond kuulub nende hulka, kus luterlaste osakaal elanikkonnas on suurem kui paljudes teistes piirkondades: Põlvamaal on meid 16,8% ja Võrumaal lausa 29%. Sellest statistikast jäävad välja 12-liikmeline Petseri kogudus, mis on hetkel Vene Föderatsiooni territooriumil, ja osaliselt Tartumaal asuv Mehikoorma kogudus.
Siiski on ka selles traditsioone austavas paikkonnas aasta-aastalt täheldatav üle terve Eesti tooni andev annetajaliikmete vähenemine. Praostkondlikest ühisüritustest toimusid aruandeaastal traditsiooniline laulupäev, sel korral Rõuges, ja kolmepäevane lastelaager Mehikoormas, lisaks mitmed vaimulike konverentsid ja kohtumised vajaduspõhiselt.
Sinodikoosolek kulges rahulikus, süvenenud meeleolus, kohal oli 33 saadikust 27. Üksmeelselt valiti praostiks tagasi Üllar Salumets ja abipraostiks Margit Lail. Ka praostkonna nõukogu jätkab samas koosseisus. Ühistegevuse tarbeks otsustati praostkonnakassa maksu tõsta 50 sendilt 70-le.
Piiskop Luhamets tutvustas sõnavõtus sinodile kiriku põhikirja muutmise protsessi ja kutsus üles kaasa lööma uue lauluraamatu koostamisel. Ta juhtis tähelepanu ka uue valitsuse koalitsioonilepingule: „Peapiiskop on lepingut analüüsinud ja selgub, et ükski varasem koalitsioonileping pole nii palju kiriku huve arvestanud. Kuidas elu tegelikult läheb, seda me ei tea.“
Talituste arvu kasv
Praost Üllar Salumets ütles oma ettekandes, et mullu kahanes praostkonna liikmesannetajate arv riigikogu jagu ehk 101 võrra. Samas oli 2018. aastal oluliselt rohkem talitusi (+35 ristimist, +13 leeritamist, +5 laulatust ja +25 matust) ja juba kolmandat aastat järjest suurenes jumalateenistuste arv. Seega võiks statistika põhjal järeldada, et ehkki liikmeskond on vähenenud, on allesjäänute aktiivsus kasvanud.
Talituste arvu kasv oli aruandeaastal suur Pindi ja Põlva koguduses. Eriti paistis silma Põlva koguduse matuste arvu suurenemine (+39), mille taga on õpetaja Toomas Nigola sõnul 2018. aasta veebruaris tööle hakanud koguduse matusebüroo, mis tegutseb Põlva linnas ajaloolise pastoraadihoone keldrikorrusel.
Kahjuks on ilmalike matuste pealetung jätkuv, eriti Võru ümbruses. Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail on täheldanud, et noorem põlvkond ei tee enam vaimulikul ja ilmalikul matusel vahet ning suurema osa urnidest panevad omaksed hauda vaimuliku talituseta. Jätkuvalt on laulatajate seas hinnatud Rõuge kirik, kus praostkonna 31 laulatusest toimus 10.
Majandus ja muusika
Majandusliku võimekuse poolest on kogudused erinevad, siiski panustati igas koguduses vastavalt oma võimalustele. Kanepis tegi rõõmu, et köstrimaja remont edeneb ja kirikuaia renoveerimistöödest pool sai tehtud. Mehikoorma, Pindi ja Räpina kogudus on panustanud pastoraadi remonti. Rõuges on leerimaja saanud uue hingamise tänu koostöölepingule motoklubiga ja Põlvas on käimas kiriku lae soojustamine.
Võru kirik sai advendiajal uue vaiba ning valmis Urvaste kiriku põhjapoolse külglöövi katus. Vastseliina koguduses anti kalmistu üle Võru vallale ning uuendati talvekiriku lamekatust. Heas korras olevat Roosa ja kasinate võimalustega Petseri koguduse kirikut ei remonditud. Küll sai Petseri kiriku orel uue mootori ja toimus lausa 19 orelikontserti.
Muusikatöö on ka teistes kogudustes oluline, oma panuse teenimisse annavad kaheksa organisti ja seitse asendusmuusikut. Tegutseb seitse muusikakollektiivi, millest üks, Vastseliina naiskoor kasvas mullu segakooriks. Põlva kogudus tõi esile, et hästi on vastu võetud jumalateenistustel psalmilaulmisega kaasa teeniv Teele Nigola.
Uue kooli ootuses
Lastetöö toimus praostkonna seitsmes koguduses. Väga rõõmustav oli, et pärast pikka pausi taastus aruandeaasta sügisel pühapäevakool Võru koguduses. Uut hingamist lastetöös toovad esile ka Kanepi ja Räpina kogudus.
Lisaks lastelaagrile Mehikoormas toimus juulis ka Võrus 17 lapse osalusel laste kunsti- ja muusikalaager. Läbiviimisel olid abiks Anu ja Juha Väliaho, Anna Mishina, Karin Kaunis, Marko Kaunis, Kirsi Vimpari, Marika Lekarkin ja Hille Vaht meeskonnaga. Rahaliselt toetasid Evankelinen Lähetysyhdistys ning EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus. Ingli töötoa-kohvikuga osaleti ka Võru linna lastefestivalil.
Väga kesine on praostkonnas noortetöö. Noortega tegeldakse leeritöö raames, eraldi noorterühm tegutseb vaid Põlvas ja see käivitus aruandeaasta sügisel tänu Soome misjonärile Taija Sairanenile.
Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola andis sinodile ka ülevaate jaanuaris alanud protsessist, tänu millele avatakse sügisel Tartu luterliku Peetri kooli Põlva filiaal. On idee nimetada kool Põlva Jakobi kooliks Jakob Hurda järgi. „Tänu Jumalale ja au kooli direktorile Tarvo Siilabergile. Sel sügisel alustavad 1. ja 2. klass. Praeguseks on tulnud rohkem lapsi teise klassi. Viimane üllatus oli see, et viis last tahab tulla viiendasse klassi. Kool hakkab tegutsema vanas pastoraadimajas, kus on ka koguduse tööruumid,“ jagas Nigola.
Petseri kiriku tagastamine
Enne lõpupalvet ja piiskoplikku õnnistust tutvustas Petseri koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere Petseri kirikuhoone omandiõigusega seotud küsimusi. Nimelt on muudetud seisukohta, et pühakoda võiks kuuluda Ingeri Evangeelsele Luterlikule Kirikule. „On tõstatunud soov Petseri kirikut säilitada kui Eesti ajaloo ja kultuuri mälestusmärki ja tugipunkti. Sellega on ühinenud mitmed riigikogu liikmed. Oleme konsistooriumi ruumides neli korda kohtunud ja seda arutanud. Praegune otsus on, et Petseri kogudus ikkagi ise peaks omandiõigust tagasi taotlema,“ sedastas Mäevere.
Praost Salumets ütles 2018. aastale tagasi vaadates: „Südames on tänu. Meie vaimulikud teevad head tööd. Sageli on nad koormatud paljude asjadega, ka ühiskondlikega. Igaüks peab vaatama, kuidas oma jõudu ja energiat jagab. On hea meel, et Võru praostkond on just selline, nagu ta on. Oleme suure potentsiaaliga, mida ehk inimesed ei kasuta ära, ent oleme jätkuvalt olemas.“
Kätlin Liimets