Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Et neil oleks elu

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Tallinnas toimunud Elu Marsiga juhiti tähelepanu sündimata laste eludele. Endel Apsalon.

Abort on teema, mis ühiskonnas ikka aeg-ajalt esile ker­kib. See on teema, mis tekitab suuri tundeid ja emot­si­oone ja jagab inimesed eri leeridesse.

Viimasel ajal on abordi üle jälle tekkinud arutelu seoses Tal­linnas 30. augustil toimunud Elu Marsiga, millega juhiti tähelepanu sündimata laste eludele. Sellel üritusel kõneles ka meie kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ta oli sama päeva hom­mikul avaldanud ERRi kaudu arvamusloo, milles kutsus üles diskussioonile sellel ebamugaval teemal. Oma Facebooki lehel sai peapiiskop oma artikli eest palju kriitikat. 

Ma tahan avaldada meie peapiiskopile tänu selle eest, et ta on juhtinud kristlikul ja tasakaalukal viisil tähelepanu abordile ja sündimata lastele ning vajadusele sel teemal ühiskonnas rohkem kõnelda. Peapiiskopi eeskuju võiks innustada ka teisi kristlasi kõnelema sündimata lastest ning nende eluõigusest.

Meie kristlik usk nõuab meilt, et me ei vaikiks sel valulisel teemal. Kui niivõrd paljude sündimata laste hääl kisendab taeva poole, siis peaksid kivid rääkima hakkama, kui meie se­da ei tee. Muidugi on tegemist keerulise teemaga. Olen kin­del, et enamik naisi, kes on teinud abordi, ei teinud seda ker­ge südamega. Kindlasti tuleb vältida ka nende naiste huk­kamõistmist ja isiklikku ründamist. 

Samas leian, et teema keerukus ei tähenda, et sellest ei tohiks või ei peaks kõnelema. Lisaks ei ole ma nõus väitega, et ükski mees ei tohiks abordi osas midagi öelda. Sündimata lapsed on meie ühiskonna liikmed ja igal teisel ühiskonna liikmel olenemata soost või vanusest on õigus sel teemal ka oma veendumusi ja tõekspidamisi väljendada. Kristlasena usun, et meil terve ühiskonnana on kohustus hoolitseda nende eest, kes on nõrgad ja kaitsetud.

Eesti ühiskond vajab arutelu, mis puudutab aborti ja sün­dimata lapsi. Isegi kui see on ebamugav ja valus teema, peame sellest rääkima. Eri osapooled peavad maha istuma ja rahulikult seletama oma arusaamu selles küsimuses. Ainult nii, läbi arutelu ühiskonna erinevatel tasanditel, võime jõuda ka lahendusteni, mis kaitsevad nii sündimata lapsi kui ka emasid ja isasid, kes on oma elus keeruliste valikute ees. 

Kirikul on selles arutelus mängida väga oluline osa. Kirik peab kogu oma olemuse ja kuulutusega kandma elu pooldavat hoiakut. Me peame toetama sündimata laste eluõigust, peame olema naiste ja meeste kõrval, kelle elu ühel või teisel põhjusel on abort mõjutanud, peame aitama, et sündinud lastel oleks võimalikult turvaline ja hea elu jne. Jeesus on tulnud, et meil kõigil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti (Jh 10:10).

Robert Bunder

Jaga