Saaremaa kõrgeima kuke suured ülesanded

27. oktoobril Kihelkonna kiriku tornist alla toodud tornikukk ja kuul on saanud üllatuslikult suure tähelepanu osaliseks. Omapärane oli selle sündmuste jada algus. 

Algselt oli plaan nädal varem kukk tornist alla tuua. Töid tegeva OÜ Rändmeister ehitusmehed käivad Kihelkonna kooli sööklas lõunal ja kui see seal jutuks tuli, siis palus kooli direktor Kai Kallas võimalusel ettevõtmist nädala võrra edasi lükata, sest parasjagu oli koolivaheaeg ja siis poleks saanud lapsi põnevat ajaloolist sündmust vaatama kutsuda.

Leppisime siis ehitusmeeste ja kooli direktoriga kokku, et teeme seda nädal hiljem ning andsin sellest ka Kihelkonna Facebooki-kontol huvilistele teada. 

Rõõmustavalt tuli peale kooli- ja lasteaiapere kohale päris palju rahvast ning huvilisi jätkus veel terveks päevaks ja järgnevatekski. Lisaks oli suur meediahuvi, kui kaks päeva hiljem tornikuulist leitud nii-öelda ajakapsel sai avatud.

Head tööd teinud

Miks just kukk on kunagi tornitippu pandud? Klassikaline vastus Piiblist lähtudes on Jeesuse sõnad enesekindlale Peetrusele suure reede eelsel õhtul: „Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära“ (Mt 26:34). Nõnda juhtuski ning hommikul kukelaulu kuuldes nuttis Peetrus kibedasti. Hiljem sai aga Peetrusest üks koguduse tugisambaid.

Kui püüda heita pilku minevikku, siis Saaremaa lääneosa inimesed on oma usku ja kirikut ikka oluliseks pidanud. Jaanus Plaat oma raamatus „Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.–20. sajandil“ toob välja, et kui aastaks 1848 oli Saaremaal vene õigeusu kirikusse siirdunud 29,8% rahvastikust, siis Kihelkonnal oli neid 2,7%.

Kui vaadata 2011. a Eestis toimunud rahvaloenduse kokkuvõtteid, kus küsiti ka inimeste usklikkuse kohta, on Eestis keskmiselt nimetanud ennast luterlaseks 10% vastanutest. Torgu, Kihelkonna ja Lümanda vallas tunnistas endid luterlaseks üle 30% vastanutest – see oli Eesti kõrgeim protsent. 

Võiks öelda, et sümbolina on kukk Kihelkonna kirikutornis oma tööd suhteliselt hästi teinud – hoia oma usust ja kirikust kinni!

Tänulikult oma kirikut toetama

Juhan Liiv on kirjutanud loo „Peipsi peal“, kus jääminekul ohtu sattunud kalamehed on valmis oma kirikule kroonlühtri kinkima, kuid kindlat maad jalge all tundes sulab see mõte kiiresti. Kihelkonna kirikus on kaks suurt kroonlühtrit, mille aastal 1909 Kihelkonna meremehed ja laevaomanikud on kinkinud Jumala auks. 

Kui meediasse jõudis info tornikuulis peitunud kirjast, et kuul on varemalt kullatud olnud ning oleks kena see plaan taas käsile võtta, sain kirja kohalikult reederilt Arne Salongilt. Nimelt on tema ja Tiit Sõber heade kalasaakide puhul sageli tänuga mõelnud, et võiks oma kirikut toetada ja nüüd tundub selleks just paras aeg ning nad oleksid valmis tornikuuli ja kuke kuldamistööde kulusid kandma. 

Samuti on „ajakapslist“ leitud kirjas nimetatud tornikuuli kinkija Peeter Vakröömi võimalikud järglased tundnud huvi ja soovi selles töös kaasa aidata. See järjepidevus ja oma kiriku hoidmine on hindamatu aare üle inimpõlvede, maade ja merede. 

Oleme otsustanud koguduse juhatusega lasta valmistada uus ja suurem „ajakapsel“ koos rohkema infoga, mis tornitööde lõpetamisel järgnevatele põlvedele avastuseks jätta. Kindlasti tuleks sinna panna äsja leitud 120-aastase kirja koopia, lisaks lühiülevaade torni praegusest remondist, nende nimed, kes torni remonti ning kuke ja kuuli kuldamist toetanud. Samuti koguduseliikmete nimekiri käesoleva aasta lõpu liikmesannetajate seisuga. 

Jõuludeni on kukk ja kuul kirikus ning neid saab vaatamas-katsumas käia, seejärel reisivad nad restaureerimisele. Loodan, et järgmisel suvel saab korrastatud tornikukk taas oma kohale särama ning innustab ja ühendab meid Jumalast ning oma usust ja kirikust kinni hoidma.

Rene Reinsoo,

koguduse õpetaja 

Pildigalerii:

Kes soovivad ettevõtmises kaasa lüüa, siis EELK Kihelkonna koguduse kontonumber on EE022200001120124535. Palume kindlasti selgitusse märkida, kas tegu on remonditoetuse või liikmeannetusega, et saaksime korrektsed nimekirjad koostada.