Üks küsimus

Evald Saag lõpuks raamatus

Kuuldavasti on sarjas „Vaimu vara“ ilmumas teine raamat. Palun tutvusta seda lähemalt.

Ove Sander: „Mõte teha raamat legendaarsest Evald Saagist on saatnud mind pikalt, kuid ju ei olnud siis varem Jumala poolt antud kairos veel käes. Raamat kannab pealkirja „Et meis oleks Elu“, mis pärineb ühest Saagi 1965. aasta jutlusest, kus rõhutatakse, et kui me usume Jumalasse ja kuulame Kristuse sõna, siis on meil igavene elu. Elu suure algustähega, nagu ütleks Saag. Mõte ja palve, et meil kõigil võiks olla Elu ning seda nii otseselt ja sügavalt, et see Elu ongi meis – see on raamatu üheks läbivaks mõttekäiguks.

Raamat jaguneb suurtes piires kaheks. Esmalt Saagi ja Agnes Masingu kirjavahetus aastatest 1937–1941, mis on õieti valitud katked Saagi kirjadest oma tulevasele abikaasale. Neis on armastust ja truudust, teoloogiat ja filosoofiat, loodusmüstikat ning päris asist olukirjeldust. 

Teises osas on Saagi jutlused kahest perioodist – 1939 ning 1962–1965. Lisaks üldisele sissejuhatusele olen kirjutanud nii kirjavahetusele kui jutlustele selgitavad saatesõnad.

Kirjavahetus jõudis minuni kümmekond aastat tagasi, selle eest võlgnen tänu Vallo Kepile. Saagi varasemad jutlused sain konsistooriumist Eve Kruusilt, kui teine hea ametikaaslane Marek Roots tõi Saagi arhiivi kirikuvalitsusse. Hilisemate jutluste osas olen tänulik Silja Härmile ja loomulikult tema emale, kes need omal ajal Pärnus magnetofonilindile võttis, samuti tänu ametivend Aivo Prükile nende digitaliseerimise eest. 

Eks Saag oligi eelkõige sõna-, mitte kirjaprohvet ning temast järelejäänud tekste on tõesti vähe. Kuid selleks, et mõtted võiksid oma elu jätkata, on ikka targem kirjutada need inimeste südamelaudadele kui paberile.

Tahan öelda tänu raamatu tegemist toetanutele. Lisaks eelnevalt nimetatutele suur tänu minu tütrele Eimile, kes aitas vanemate tekstide arvutisse viimisel ja toimetamisel, samuti Svea Schifile suure töö eest 60ndate aastate jutluste helifailidest mahakirjutamisel. Eriline tänu keeletoimetajatele Merike Pinnile ja Signe Sermusele, kelle kompetentsi oli võimatu ülehinnata just Saagi sõjaeelsete tekstide toimetamisel, mis nõudis tolle ajastu grammatika ja Võru murdekeele tundmist. 

Olen tänulik kirjastusele Printon ja selle juhatajale Jaan Tammele ning samuti oma headele sõpradele Marek Alveusele, Jüri Ehasalule ja Indrek Kasakule, kelle helde rahaline toetus tegi võimalikuks kogu ettevõtmise. Üle kõige aga tänu Jumalale. 

Loodetavasti jõuab raamat kirikutesse ja poelettidele jõuludeks.“

Et isa emale abieluettepaneku teeks!

Et õnn lõhnaks nagu lapsepõlve magustoit! Et kuuleksime ka sosistatud abipalveid! Et oleks vähem neid, kellel ei ole kedagi! Et taipaksime, mis on tegelikult oluline! Et kõik roosid järgmisel aastal õitsema hakkaksid! Et väärt mõtted saaksid rahulikult küpseda! Et isa emale lõpuks abieluettepaneku teeks! Selliseid ja palju teisi soove võib lugeda Tartu raeplatsil kumavas jõululinna ühes klaasmajakeses.

Jõulusoovid sõnastuvad ja abielu referendum kogub kirgi. Selle asemel et süveneda riigikogu saalis toimuvasse, soovitan vaadata kultuurisarja „Plekktrummi raamatud“ 8. detsembri saadet, mille keskmes on abielu ja armastus kirjanduses. Vaeti Johann Wolfgang Goethe raamatut „Hingesugulased“. Kõlama jäi, et ehkki kirjutamisaega lahutab tänasest üle 200 aasta, siis abielu temaatilises arutelus palju arenguid pole toimunud, lihtsalt diskussioon on liikunud ühiskonna kõige laiematesse hulkadesse. Jätkuvalt on skeptikuid, ent unistus õnnelikust abielust ei kao.