Religiooniõpetus Rootsi koolides

Erinevalt selle artiklisarja eelnevalt tutvustatud maadest ei püüa Rootsi religiooniõpetus koolis usku edasi anda, vaid õpetab religiooni kui ühiskondlikku ja eksistentsiaalset nähtust. Teekond kiriklikust haridusest eksistentsiaalsete aruteludeni on olnud pikk ja kõnekas.

Usuline enesemääratlus Rootsis Ipsos (2023) andmetel. Joonis: Olga Schihalejev

Tänapäeval nähakse Rootsit sageli sekulaarse, mitmekultuurilise ja suhteliselt liberaalse ühiskonnana. Samas järgib hinnanguliselt 70–80% elanikkonnast mõnda organiseeritud religiooni. Need arvud võivad siiski olla ebatäpsed, kuna Rootsis ei tohi riik koguda infot religioossete veendumuste kohta. Lisaks, usuline kuuluvus ja usuline enesemääratlus, kellena inimene ennast tunneb, ei pruugi alati kokku langeda.

Umbes pool religioossest elanikkonnast on seotud Rootsi kirikuga – protestantliku luterliku kirikuga. Suurim mittekristlik religioosne kogukond on moslemid, kes moodustavad ligikaudu 2–4% Rootsi religioossest elanikkonnast. Viimase neljakümne aasta jooksul on mittekristlike kogukondade osakaal kasvanud eeskätt rände tõttu, muutes Rootsi demograafilise pildi märksa mitmekesisemaks. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ka budistid, juudid ja mandalased (gnostiline sekt pärit Vana-Iisraelist).

Kuigi kristlusel on Rootsis ajalooliselt olnud oluline roll, on suur osa kristlikust elanikkonnast kirikuelus pigem passiivne. Kirikut nähakse eelkõige kultuurilise ja ühiskondliku institutsioonina ning seda külastatakse peamiselt suurte pühade ajal nagu jõulud ja ülestõusmispühad. Sarnane hoiak kajastub ka koolisüsteemis, kus kristlust ja kristlikke pühi käsitletakse peamiselt traditsioonide ja ajaloolise pärandi kontekstis.

Tänases Rootsi koolis leiame religiooniõpetuse aine, mis on kõigile kohustuslik alates 1. klassist kooli lõpuni välja. Kõrvaltvaatlejatele näib see sageli vastuoluline: kuidas saab üheks Euroopa ilmalikemaks peetavas riigis olla religiooniõpetus koolis kõigile õpilastele kohustuslik. Rootsi puhul ei ole religiooniõpetuse eesmärk siiski usu edasiandmine, vaid religioonialase kirjaoskuse kujundamine – teadmised ja arusaam religioonidest kui ühiskondlikest, kultuurilistest ja eksistentsiaalsetest nähtustest pluralistlikus ühiskonnas.

Religiooniõpetuse kujunemislugu Rootsi koolides

Religiooniõpetuse juured Rootsis ulatuvad kesk­aega, mil katoliku kirik kujundas haridussüsteemi esimesi vorme ja asutati esimesed koolid. Koolide eesmärk oli tagada, et õpilased tunneksid usulisi põhimõtteid ja kirikupalveid. Tollase õpetuse keskmes ei olnud pelgalt teadmised, vaid ka kindla usulise identiteedi ja eluviisi kujundamine.

Neile koolidele rajati ka luterluse tulekuga laiem koolivõrk. Koolihariduse südameks sai  Martin Lutheri katekismus ja suur osa õpetusest  oli piiblitekstidel põhinev moraaliõpetus. 1842. aastal kehtestatud rahvakooli seadusega (folkskolestadgan) püüti haridust ühtlustada kogu riigis ning tekkis koolikohustus. Kristlus oli koolihariduses selgelt domineeriv ja seda käsitleti normatiivse alusena. Luteri kirikul kui riigikirikul oli selle kujundamisel ja õpetamisel oluline roll.

Pärast teist maailmasõda levis Euroopas kiiresti ilmalik ja ateistlik maailmavaade, mis tõi kaasa kriitika Rootsi riigikiriku liiga suure ja eelisõigusi omava rolli suhtes. 1950. aastatel viidi koolides läbi reforme, mille tulemusel asendati hommikupalvused ilmalike kogunemistega. Religiooniõpetuse teemade hulka lisati kristluse kõrvale ka mittereligioossete eluvaadete tutvustamine.

Teistest religioonidest, näiteks islamist või budismist polnud veel juttu. Siiski, see periood tähistas üleminekut õpetuselt, mille eesmärk oli suunata noori kindla usulise hoiaku poole, lähenemisele, kus religiooni hakati käsitlema eeskätt teadmise objektina, mitte isikliku veendumuse alusena. Omamoodi märgiliseks sai aasta 1969, kus senine aine „Kristlus” nimetati ümber religiooniõpetuseks (religionskunskap) ja mida peetakse mittekonfessionaalse religiooniõpetuse oluliseks verstapostiks.

Religiooniõpetus
Aine nimetus: religionskunskap
Aines osalemine: kohustuslik kõigile. Ka erakoolid õpetavad ainet, kuigi võivad lisaks õpetada ka maailmavaatepõhist usuõpetust
Õpetajate kvalifikatsioon: nõutav õpetaja kutsetunnistus, ainealased teadmised ja pedagoogiline kõrgharidus; maailmavaade või usuline kuuluvus ei ole vajalikud

Oluline murrang saabus 1994. aasta õppekava reformiga, mil toimus kaks olulist muudatust. Esiteks, eetika alusena rõhutati nii lääne humanismi kui ka kristlikku traditsiooni. Teiseks hakati tutvustama viit maailmas levinud religiooni: kristlust, judaismi, islamit, budismi ja hinduismi.
Rootsi religiooniõpetus liikus ühe religiooni süvaõppelt mitme maailmavaate võrdlevale käsitlusele. Seeläbi taandus religioonide teoloogiline ja õpetuslik käsitlus ning esiplaanile tõusid religiooni ühiskondlik roll ning inimeste isiklikud eetilised ja moraalsed valikud. Religiooni hakati käsitlema mitte niivõrd usulise tõe, vaid tähendusloome ja identiteedi allikana.
Samas seadis laiahaardeline ja mitmekesine religiooniõpetus koolile ka väljakutseid, sest piiratud aja jooksul tuleb käsitleda nii religioone, maailmavaateid kui ka eetilisi küsimusi sisukalt ja tasakaalukalt.

Haridussüsteem Rootsis Eurydice andmetel.  Mustas kirjas kohustuslik kooliiga. Joonis: Olga Schihalejev

Järgnevatel aastatel nihkus religiooniõpetuse fookus üha enam eetiliste ja moraalsete küsimuste käsitlemisele. Aine eesmärk oli aidata õpilastel otsida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele, toetudes erinevatele religioossetele ja filosoofilistele vaadetele.

2011. aastal kehtestati uued hindamiskriteeriumid, mis rõhutasid analüüsi-, refleksiooni- ja argumenteerimisoskuste arendamist, rõhuasetus liikus akadeemilistele pädevustele, mis peaks aitama õpilastel lihtsamini saada hakkama ülikoolis. Esile tõusis ka nn elatud religiooni käsitlus, mis keskendus sellele, kuidas usundid avalduvad inimeste igapäevaelus. Teoloogia ja dogmaatilised küsimused jäid tagaplaanile, asendudes aruteludega religiooni rollist ühiskonnas ja inimese eetilistest valikutest.

2022. aastal jõustunud uus õppekava muutis religiooniõpetuse vähem akadeemiliseks, kuid säilitas keskse rolli aruteludel ja kriitilisel mõtlemisel. Õppeaine eesmärk on aidata õpilastel mõista, mida religioon tähendab erinevatele inimestele ning kuidas see mõjutab identiteedi arusaama maailmast.

Rootsi religiooniõpetuse veel üheks eripäraks on see, et põhikooli lõpus tehakse selles aines riiklik eksam. Eksami korraldab Rootsi rahvuslik haridusagentuur ning selle eesmärk on hinnata, kui hästi õpilased tunnevad religioone, maailmavaateid ja eetikaküsimusi vastavalt õppekavale. Ülesanded ei keskendu üksnes faktidele, vaid panevad proovile ka oskuse analüüsida ja mõtestada religioosseid, maailmavaatelisi ja eksistentsiaalseid  teemasid.

Kristlikust pühendumisest eksistentsiaalsete aruteludeni

Rootsi religiooniõpetus on viimase viiesaja aasta jooksul läbi teinud märkimisväärse muutuse. Kui varem oli keskmes kristlik õpetus ja usuline pühendumus, siis tänapäeval on rõhk sallivusel, kriitilisel mõtlemisel ja erinevate maailmavaadete mõistmisel. Mitmekesistuva ühiskonna tingimustes nähakse religioosseid ja filosoofilisi vaateid kui allikaid, mis aitavad noortel kujundada oma moraalset ja eetilist maailmapilti.

Selle arenguga kooskõlas on ka tõik, et Rootsi noored on valdavalt kas mittereligioossed või suhtuvad usku pigem passiivselt. Rootsi puhul tekitab sageli küsimusi, miks ühes Euroopa ilmalikumas ühiskonnas on religiooniõpetus koolis kõigile kohustuslik. Vastus peitub selles, et religiooniõpetuse kohustuslikkus ei tulene Rootsis soovist kasvatada usklikke, vaid veendumusest, et teadmised religioonidest ja maailmavaadetest on demokraatliku kodanikupädevuse lahutamatu osa.

Maria Laidinen

Artikkel on valminud Tartu Ülikooli usuteaduskonna kursuse „Religioon ja haridus” raames.

Kasutatud allikad:

Aldrin, Viktor. 2020. Skolans religiösa historia: Om övergången från statlig kristendom till statlig religionskritisk sekularism. Föreningen Svensk Undervisningshistoria, 5. jaanuar. https://undervisningshistoria.se/skolans-religiosa-historia-om-overgangen-fran-statlig-kristendom-till-statlig-religionskritisk-sekularism/

Andersson, Klas, Mattias Börjesson and Kristoffer Larsson. 2023. „Powerful Knowledge and the 2017 Swedish National Test in Religious Education” Social Sciences 12 (10): 533. https://doi.org/10.3390/socsci12100533.

European Commission: European Education and Culture Executive Agency. 2023, The structure of the European education systems 2023/2024 – Schematic diagrams, Publications Office of the European Union, https://data.europa.eu/doi/10.2797/212303.

IPSOS. 2023. Global Religion: Religious Beliefs Across the World.
 https://www.ipsos.com/sites/default/files/ct/news/documents/2023-05/Ipsos%20Global%20Advisor%20-%20Religion%202023%20Report%20-%2026%20countries.pdf. Vaadatud 09.12.2025.

Löfstedt, Torsten. 2024. Vad är kunskap I religionskunskap?. HumaNetten, 53: 61–77. https://lnu.diva-portal.org/smash/record.jsf?pid=diva2%3A1922582&dswid=-9857

Nordin, Magdalena. 2023. Migration, religion och integration. Delmi.

Rothgangel, Martin; Skeie, Geir; Jäggle, Martin (toim).  2014. Religious Education at Schools in Europe. Part 3, Northern Europe. Göttingen : V & R unipress, Vienna University Press.

Seotud artiklid: https://eestikirik.ee/religiooniharidus-tasakaalu-otsing-usuvabaduse-ja-mitmekesisuse-vahel, https://eestikirik.ee/religiooniopetus-poolas, https://eestikirik.ee/religiooniopetus-itaalias, https://eestikirik.ee/religiooniopetus-pohja-iirimaal, https://eestikirik.ee/religiooni-opetamisest-bosnias-ja-hertsegoviinas