AINULT ÜKS KÜSIMUS
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 12. detsember 2007 Nr 49 /
Kas eestlased vajavad eestikeelset Koraani?
Kalle Kasemaa, Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi prof, dr: Ausalt tunnistades pole Koraani eesti rahvale tõesti vaja. Nähtavasti Harry Potterist täiesti piisab. Pealegi ei maksa unustada, et Koraan on Koraan ehk Jumala kõne ainult araabia keeles, selles klassikalises araabia keeles, mille eriliselt peen stiil ja lugemise kõlaline muusika läheb absoluutselt iga tõlke puhul kaduma.
Ükski islami usukeskus ei nõustuks väitega, et see on tõlgitud, tegu on ikkagi kaudse edasi andmisega. Niisiis on ta igal juhul ümberjutustus, mis annab vaid aimu, millest Koraanis on juttu.
Iga eestlane, kes tunnistab islamit, hakkab Koraani nagunii õppima, retsiteerima või lugema araabiakeelsena. Näiteks tatarlased, kes juba mõnisada aastat Eestis elavad, kõneldes ise vene või eesti keelt, loevad matustel peast sobivaid kohti Koraanist araabia keeles.
Kolm olulist momenti selle raamatu ilmumise õigustuseks siiski võiks nimetada.
1. Austus tõlkija vastu. Haljand Udam pühendas sellele tööle nii palju aastaid oma elust ja jõudis lõpuks enne surma selle valmis, seega võiks tema auks teos ikkagi kirjastusest välja tulla.
2. Soov olla nii nagu «mujal maailmas». Arvestades eestlaste kommet end lakkamatult teiste rahvastega mõõta, annab see eestlaste endi silmis ühe punkti kindlasti juurde. Sest Koraan on ju olemas soomlastel, rootslastel, taanlastel, brittidest, prantslastest ja itaallastest rääkimata. Nii et nüüd on eestlastel ka.
3. Vähestele kirjandushuvilistele, kes araabia keeles ei loe, on ta tutvustavaks sissejuhatuseks.
