Jõululinn Turu
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 19. detsember 2007 Nr 50/51 /
Alates esimesest advendipühapäevast saab Turu kuueks nädalaks jõululinnaks. Sadu jõuluüritusi – jõululaatu, kontserte, näitusi ja etendusi peetakse nuudipäevani, 13. jaanuarini.
Turu saab jõululinna tiitli juba tosinas kord. Esimest korda sai endine pealinn ja ülikoolilinn selle tiitli 1996. aastal, kui linnavalitsus püüdis arvukaid suurejoonelisi jõuluüritusi paremini planeerida ja neist ka linnarahvast paremini teavitada. Jõululinna ürituste korraldamisel teevad tõhusat koostööd kogudused, kauplused, hotellid ja mitmesugused linna asutused. Tänavuses jõulukalendris on loetletud üle 400 ürituse.
Praeguseks on jõululinna kujundamine ja selle üritustest osasaamine väga armastatud, korraldajate hinnangul on see oluline osa Turu imagost.
Jõululinn ärkas sel aastal esimesel advendipühapäeval, kui süüdati küünlad Soome kõige tuntumal jõulupuul – Turu toomkiriku esisel 23 meetri kõrgusel kuusel, mis toodi kohale linna lähistelt Kaarinast.
Imelood vaateakendel
Eelmisel nädalal torkasid silma kesklinna kaubanduskeskuste suurtele vaateakendele rajatud tõelised muinasjutumaailmad, käimas on ka kaupluste vaateakende hindamine. Jõulumeeleolu tullakse aga juba mitu nädalat hinge koguma jalakäijate tänavale – Yliopistonkatu kaupluste vaateaknad ja tuhanded säravad lambid tuletavad meelde, et läheneb valguse püha.
Kaupluste akendel saab näha ka eri maade jõulusõimi, jõuluöö sündmust kujutavate figuuride, atribuutika ja miljöö kompositsioone, mida on jõululinna saatnud misjoniorganisatsioonid üle terve maailma. Eksootilisemad jõulusõimed pärinevad Bangladeshist, Egiptusest, Kenyast, Mongooliast, Nepalist, Paapua Uus-Guineast, Venemaalt ja Tansaaniast.
Jõulurahu linn
Nagu kuusk on jõuluaja oluline sümbol, nii on seda ka jõulurahu kuulutamine. Jõulurahu kuulutati Turu raekoja rõdult traditsiooniliselt 1320. aastast alates kuni 1827. aasta Turu suurtulekahjuni. Kui pärast põlengut kohandati Brinkkala maja ümber raekojaks, kuulutati jõulurahu sealt ühest keskmisest aknast; pärast suuremat ümberehitust aga maja rõdult alates 1886. aastast.
24. detsembri keskpäeval koguneb Turus vanale turuplatsile rohkesti rahvast. Kõlavad fanfaarihelid ja Brinkkala maja rõdult kuulutatakse soome ja rootsi keeles jõulurahu, milles traditsiooni kohaselt manitsetakse inimesi Kristuse sünnipäevale kohaselt käituma ja soovitakse rõõmsaid pühi. Jõulurahu kuulutamine on Turu ja terve Soome keskne jõulusündmus ning paljudele inimestele tähtis üleva jõulutunde loojana. Sündmus kantakse otse-eetris üle riigitelevisioonis ja raadios, seda saab vaadata ka Interneti vahendusel.
Ennekõike kristlikud jõulud
Soome kiriku infokeskuse andmetel peab ligi kolmandik soomlasi esmatähtsaks jõulude kristlikku sõnumit, umbes viiendikule on tähtis osavõtt jumalateenistusest või palvusest. Ligikaudu 14% soomlastest on öelnud, et käib jõululaupäeval kirikus. Selgelt soosituim jõuluaegne tegevus on kalmistutel käimine, üle poole soomlastest vaatab ka jõulujumalateenistuse teleülekannet või kuulab jumalasõna raadio vahendusel. Kaheksa inimest kümnest peab tähtsaimaks rahulikku tunnet ja koos perega veedetud pühadeaega. Iga kolmas soomlane aga teeb jõulude ajal annetuse.
Vanade armsate jõululaulude ühislaulmine on Soomes väga populaarne. Kirikutes ja kogudustes üle maa – aga muide ka teispool riigipiire, kus tegutsevad soome kogudused – tullakse kokku laulma vanu ja armsaid jõuluviise. Ühislaulude liitvat jõudu kogesin Turu toomkiriku oikumeenilisel jumalateenistusel, kuid küsimus, mis on põhjanaabrite armastatuim jõululaul, jäi vastuseta. Igaühel oma lemmikud, sest vanade armsate – näiteks «Sylvia jõululaulu», «Püha öö» ja mõne meilegi tuttava laulu kõrval on palju uusi armsaid viise, mida hardumuse ja õnnestava jõulutundega üheskoos lauldakse.
Lea Jürgenstein
Lea Jürgenstein viibis 12. ja 13. detsembril Turus Turu linna teabekeskuse külalisena.
