Anne Burghardt on teoloogiadoktor

EELK vaimulik ja Luterliku Maailmaliidu peasekretär Anne Burghardt (snd 1975) tunnistab Eesti Kirikule oma äsja kaitstud doktoritööst intervjuud andes, et õigeusu teoloogia uurimine on aidanud tal paremini väärtustada seda, mida pakub luterlus.

Kaitsesid doktoritöö Erlangen-Nürnbergi ülikoolis. Millised erinevused on Saksa ja Eesti ülikoolides dissertatsiooni kaitsmises? 

Anne Burghardt: Saksamaal on enamikus ülikoolides jätkuvalt (vähemasti teoloogia valdkonnas) võimalik valida avaliku kaitsmise ja rigorosum’i (eksam – L. R.) vahel. Mina otsustasin viimase kasuks, nagu on minu teada teinud ka teised Saksamaal doktorikraadi omandanud Eesti teoloogid. 

Mis puudutab doktoritöö kirjutamise protsessi ennast, siis näib mulle, et Saksamaa ülikoolides eeldatakse teoloogia doktoriõppes olijalt uurimistöö läbiviimisel väga suurt iseseisvust. 

Kui Tartu ülikoolis antakse doktorikraad üle ülikooli aastapäeval, 1. detsembril, siis kuidas toimub doktori promoveerimine Saksamaal?

Pidulik promoveerimine toimub Erlangeni ülikoolis kord aastas nagu Tartu ülikooliski; järgmine promoveerimine leiab aset 7. ja 8. juulil 2023. a. Väga muljetavaldav on aga see, et vahetult pärast doktorieksami edukat läbimist, kui eksamikomisjoni juhataja kuulutab promoveeritu doktorikraadi kandmise vääriliseks, loeb doktorieksami läbinu ette ladinakeelse teksti, milles palub Kolmainu Jumala tuge evangeeliumi tõe otsimisel, kristliku vabaduse kaitsmisel ja kiriku ühtsuse suurendamisel.

Kuigi magistrikraad on sul Tartu ülikooli usuteaduskonnast, siis Erlangenis olid enne doktoriõppesse asumist juba ka magistriõpingute ajal. Miks just Erlangen-Nürnbergi ülikool? 

Erlangen-Nürnbergi ülikooli usuteaduskonnas, mis oli omal ajal tuntud just tugeva luterliku teoloogia keskusena, on aastakümneid tegutsenud tugev idakiriku õppetool. 1990ndatel juhatas seda prof Karl Christian Felmy, kelle juures ma alustasin 1998. a oma magistriõpinguid. Tema pakkus hiljem ka välja minu doktoritöö teema. Minu uurimistöö teemaks oli tunniteenistuste ja koguöise jumalateenistuse tõlgendamise ja ajaloolise uurimistöö lugu vene õigeusu kirikus. Erlangeni ülikooli usuteaduskonnas asub suur osa omaaegse Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi raamatukogu fondist, mille Erlangeni ülikool pärast II maailmasõda omandas. Seal oli mul ligipääs publikatsioonidele, millest osa ei ole ilmselt Venemaalgi enam kättesaadav. 

Sinu teaduslikuks huviks on õigeusu teoloogia. Kuidas jõudsid luterlasena õigeusu temaatika juurde?

Juba minu bakalaureuse- ja magistritöö käsitlesid õigeusu teoloogiat. Õigeusu teoloogia juurde jõudsin Tartu ülikoolis, hetkel ei oskagi enam täpselt öelda, mis algse impulsi andis. Ülikooli ajal käisime kursusekaaslastega aeg-ajalt Pühtitsa kloostris, elasime külalistemajas ja osalesime teenistustel. Sellele järgnes akadeemilisem huvi. Sageli on nii, et teise tundmaõppimise kaudu õpime paremini tundma ka iseend. Paradoksaalsel kombel on õigeusu teoloogiaga tegelemine aidanud mul avastada ja väärtustama õppida seda, mida on pakkuda luterlikul teoloogial. Minu puhul on see kahtlemata aidanud kaasa ka laiema huvi tekkimisele oikumeenia vastu. 

Palun tutvusta oma doktoritööd. Mis võiks olla sinu uurimuses sellist, mis on laiemalt kõnekas?  

Oma doktoritöös uurisin ööpäevaringsete teenistuste: õhtu-, pärastõhtu-, kesköö-, hommiku- ja tunniteenistuste, aga eeskätt koguöise teenistuse allegoorilis-sümbolistliku tõlgendamise ja ajaloolise uurimise lugu vene õigeusu kirikus. Siiani ei ole minule teadaolevalt sellist terviklikku käsitlust koostatud, mis hõlmaks nii allegoorilise tõlgenduse lugu kui eespool nimetatud teenistuste kujunemisloo uurimist vene õigeusu kirikus. Prof Felmy, keda juba enne nimetasin ja kellega ma lisaks oma doktoritöö ametlikule juhendajale prof Hacik Rafi Gazerile töö käigus sageli konsulteerisin, on kirjutanud analoogse uurimistöö jumaliku liturgia tõlgendamisest vene õigeusu kiriku traditsioonis. Minu töö oli teatud mõttes tema uurimistöö täienduseks. Uurimistöö annab muu hulgas aimu allegoorilis-sümbolistlike tõlgendusmotiivide rohkusest, osutades nii sellise tõlgenduslaadi plussidele kui miinustele.

Liina Raudvassar